R, 9.12.2022

Avalik kiri kaitseväe juhatajale: Tapa mõis sobiks Eesti sõjaajaloo tutvustamiseks

Anti Poolamets
, riigikogu liige
Avalik kiri kaitseväe juhatajale: Tapa mõis sobiks Eesti sõjaajaloo tutvustamiseks
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Anti Poolamets.
Anti Poolamets. Foto: Erik Prozes

Pöördun Teie poole murega. Virumaa Teataja andmetel plaanib 1. jalaväebrigaad kaitseväele kuuluval krundil asuvad endise Tapa mõisa varemed 29. aprillil toimuva õppuse käigus õhkida. Uudis on tekitanud aktiivset arutelu vallaelanike, muinsuskaitsjate ja ajaloohuviliste seas ning leidnud suurt tähelepanu sotsiaalmeedias. Palun Teil mõisahoone õhkimine peatada.

Pean garnisonilinnas väga oluliseks ajaloo, sealhulgas sõjaajaloo säilitamist. Tapa on saanud ajalootormides rängalt räsida – südalinna hävitas peaaegu täielikult augustis 1941 hävituspataljon ning pommitamistega laastati järelejäänut. Säilinud ajalooliste hoonete korrastamisega on võimalik linna esteetilist ilmet oluliselt parandada. Tapa mõis on piirkonna asustusajaloo jaoks oluline maamärk ning arvatavalt on linna nimi pärit kunagiselt mõisaomanikult.

Tapa mõisa 1820. aastatel ehitatud peahoone oli üks Eesti uhkemaid. Eesti vabariigi ajal asus mõisas Eesti esinduslikema väeosa – soomusrongirügemendi – staap ja ohvitseride kasiino. Mõisa portikust ehtis 1. soomusrongirügemendi sümboolika, mis oleks praegugi taastatav. Rügement andis linna arengusse suure panuse.

Olen arutanud võimalusi Tapa mõisa hoonetele uue funktsiooni leidmiseks. Olin rõõmus, kui kaitsevägi hoone omandas, ent ei näinud ette, et säilinud hoonekarp läheb hävitamisele.

1. jalaväebrigaadis on palju ajateenijaid ja liitlassõdureid, mis annab Tapa mõisa hoonele potentsiaali, et leida sellele väärikas, tänapäeva sobiv sisu. Brigaadi väeosad teevad koolitusi, mida sobiks korraldada ka vanas mõisahoones. Võiks kaaluda hoone taastamist külalistemajana NATO liitlaste pereliikmete või ohvitseride jaoks. Hoones oleks võimalik avada väeosa esindusruumid, mille juurde kuuluks soomusrongirügemendi muuseum. Esinduslikumat kohta Eesti sõjaajaloo tutvustamiseks on raske tahta.

Paljude väliskülaliste tõttu on 1. jalaväebrigaad muutunud kaitsejõudude visiitkaardiks. Kaitseministeerium on panustanud Tapa linna arendamisse, eriti teeehituse kaudu.

On oluline, et Tapa oleks heakorrastatud ning seal leiduks vaba aja veetmise võimalusi nii linnaelanikele, meie kaitseväelastele kui ka liitlassõduritele.

Tapal asub väärthooneid, mis ei ole veel uut funktsiooni saanud, sealhulgas raudteejaam. Tapa linnakeskuse kujundamiseks korraldati arhitektuurivõistlus, millest lähtuvalt plaanitakse raudteejaama juurde rajada esindusväljak.

EKRE fraktsioon riigikogus palus eraldada 2020. aastaks 5000 eurot regionaalseid investeeringuid Eesti Memento Liidule selleks, et teha kavandid Tapa vabadusmonumendile, mis võiks koha leida uuendatud linnakeskuses. Kas selleks võiks saada soomusrongide diviisi ülema Karl Partsi monument või langenute nimedega mälestussammas, on vallavalitsuse, asjatundjate ja avalikkuse otsustada.

Oleme tänulikud ka kaitseväe arvamuse eest. Vabadussamba rajamise toetamisega aitame tekitada koha, kus kaitsevägi saaks tseremooniaid korraldada.

Loodan, et kaitsevägi mõtleb edaspidigi kaasa Tapa arendamisele. Praegu on selleks hea võimalus, vältides mõisahoone lõplikku hävitamist. Mul on usku sellesse, et valla tulevased juhid leiavad koostöös kaitseväega mõisahoonele parema tuleviku. Ka varemete konserveerimine on parem lahendus kui nende õhkulaskmine. Siis jääks võimalus uusi ideid ellu viia, ent ajalooliste müüride kadumisel kaob see võimalus lõplikult.

Teen ettepaneku mõttetalguteks kaitseväe ja valla esindajatega, et arutada mõisahoone päästmist ning kaitseväe ja valla koostööd Tapa arendamisel.

Märksõnad
Tagasi üles