R, 9.12.2022

Tapa mõisahoone saatus kütab korralikult kirgi

Andres Pulver
Tapa mõisahoone saatus kütab korralikult kirgi
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 3
Eelmisel nädalal alustati ettevalmistustöödega, et homme Tapa mõisahoone varemed õhkida.
Eelmisel nädalal alustati ettevalmistustöödega, et homme Tapa mõisahoone varemed õhkida. Foto: Marina Loštšina

Homseks on kavandatud Tapa mõisahoone varemete õhkimine, rahvusvahelise muinsuskaitse eksperdiorganisatsiooni ICOMOS Eesti komitee taunib hoone lammutamist ilma avaliku arutelu ja otsustamiseks vajaliku dokumentatsioonita.

ICOMOS-i Eesti komitee esimees Riin Alatalu ütles, et Tapa mõisa väga halb seisukord on kahetsusväärne tõsiasi. “Samas on lammutamisotsus võetud vastu hoone väärtuseid kaalumata, tegemata on isegi nõutav ajalooline õiend, kus peavad kajastuma andmed enne 1940. aastat ehitatud ehitise kohta, hoone ehitamise ajaloo kohta, säilinud väärtuslike detailide loetelu koos fotodega ja ettepanekud nende taaskasutamiseks,” väitis Alatalu.

Tapa vallavanem Riho Tell rääkis, et muinsuskaitseamet on mõisahoone lammutamise kooskõlastanud. “Nende soov oli, et põlengust alles jäänud keldrid ning vundamendiosa jääks alles ning eksponeeritaks kui tükike osast Tapa ja ka Eesti sõjaajaloost,” lausus Tell. Ta lisas, et muinsuskaitseamet pakkus ka abi ajaloolise õiendi koostamisel.

Riigi kaitseinvesteeringute keskuse taristuprojektide koostöö koordinaator Kaupo Kaasik sõnas, et keldrit püütakse lammutuse käigus kindlasti säilitada. “On vara öelda, kas see õnnestub, kuna hoone seisukord tervikuna on väga halb,” ütles Kaasik. Hilisem keldri pidev avalikult eksponeerimine ei ole tema sõnul aga võimalik, kuna tegemist on kaitseväe kasutuses oleva territooriumiga. “Aeg-ajalt huvilistele juurdepääsu võimaldamine on hilisema arutluse koht, kui kelder õnnestub säilitada,” lisas Kaupo Kaasik.

ICOMOS-i Eesti komitee palub Tapa vallavalitsusel ja kaitseministeeriumil veel kord kaaluda hoone säilitamise ja korrastamise võimalust ning koostada nõuetekohane dokumentatsioon ajaloolise väärtusega hoone fikseerimiseks.

Kaupo Kaasik nentis, et vaieldamatult on Tapa mõisa asukoht ajalooliselt, sealhulgas militaarajaloo vaatenurgast, tähtis. Paraku ei ole hoonet pikka aega hooldatud ning nüüdseks on mõis avariiohtlikus seisukorras.

Et antud hoonet terviklikult säilitada, peaks olema riigil või erasektoril selleks konkreetne vajadus ja raha.

Kaupo Kaasik

riigi kaitseinvesteeringute keskuse taristuprojektide koostöö koordinaator

“Et antud hoonet terviklikult säilitada, peaks olema riigil või erasektoril selleks konkreetne vajadus ja raha. Täna, kus hoone on riigi kaitseinvesteeringute keskuse hallata alles 2019. aasta novembrist, on konkreetse vajaduse ja raha puudumist ning avariiohtlikku seisukorda arvestades kõige mõistlikum hoone lammutada, et vältida suuremaid kahjusid, mida lagunev hoone võib põhjustada,” rääkis Kaasik.

Eestis on Riin Alatalu kinnitusel olnud hinnanguliselt 1200 mõisa, koos abi-, karja- ja kirikumõisatega oli sada aastat tagasi umbes 2000 mõisakompleksi. Tänaseni on säilinud ligikaudu 500 peahoonet, paljud neist on halvas seisukorras nagu Tapa mõiski.

“Paljude mõisate lugu on väga mitmekihiline, sama kehtib ka Tapa mõisa kohta, millel on tähtis koht ka militaarajaloos. Tapa mõisaga seondub soomusrongide rügemendi ajalugu, samuti kannab ta jälgi nõukogude sõjaväelinnakust ja sellel on korrastatult potentsiaali ilmestada tänast Tapa kaitseväelinnakut,” tähendas Alatalu.

“Tapa mõisahoone kunagisest hiilgusest ei ole tänaseks säilinud pea midagi, ning kui tahta taastada endisaegset hoonet, tuleks tänane vare samuti vähemalt vundamendini likvideerida ja siis ehitust alustada,” lausus Kaupo Kaasik.

Pioneeripataljoni võitlejad õhivad Tapa mõisahoone homme.

“Pika militaarajalooga mõisahoone lõpp ei saabu sarnaselt teiste vanade hoonetega tavalise ekskavaatori abil, vaid kaitseväe tugevdamise kaudu, kus pioneeripataljoni ajateenijad ja tegevväelased saavad väärt kogemuse lõhkeaine abil hoone varistamise harjutamisel,” sõnas Kaasik.

Märksõnad
Tagasi üles