Tapa mõis varises kokku

Täna kadus igaveseks ajalukku see, mis veel järel kunagi nii suursugusest Tapa mõisahoonest. Pioneeripataljoni spetsialistid lasid selle lõhkamispraktika käigus õhku.

Pioneeripataljoni kapten Urmas Tonto rääkis, et ettevalmistustööd mõisa varistamiseks kestsid umbes pool aastat ning algasid põhjalike arvutustega.

Mõisahoone elupäevade lõpetamiseks kulus veidi enam kui 80 kilogrammi lõhkeainet.

Tapa mõisa mainitakse kroonikates juba 1629. aastal. Toona asus mõisahoone küll teises kohas ning hilisema Tapa mõisaga sel otsene seos puudub. 19. sajandi kahekümnendatel aastatel aga sai valmis klassitsistlikus stiilis mõis, mis kuulus von Fockide aadliperekonnale. Eesti mõisaportaal nimetab toonast hoonet Eesti üheks kauneimaks mõisaks. Kahekorruselise keskosa ees paiknes massiivsete sammastega portikus. Ühekorruselistel otstel oli kõrge kelpkatus. Suur hulk stiilseid kõrvalhooneid ei paiknenud Tapal küll mõisahooneesise ringi ääres, vaid erandlikult hoone taga.

1919. aastal mõis võõrandati ja 1920.–1930. aastatel paiknesid seal 1. soomusrongirügemendi staap ning ohvitseride kasiino.

1942. aastal mõisahoone süttis ja pärast põlengut jäid püsti vaid välismüürid. Enam kui kümme aastat hiljem ehitasid Nõukogude armee ehituspataljoni sõdurid mõisahoonesse korterid ning kunagisest mõisast, millel sel hetkel enam ei olnud ajaloolist väärtust ega ka kunagist väljanägemist, sai ohvitseriperede ühiselamu. Pärast Nõukogude armee lahkumist aastal 1993 seisis hoone tühjana ja lagunes. 2016. aastal lõõmas tühjas majas taas suur tulekahju. Kõrvalhoonetest ei ole tänapäeval alles praktiliselt mitte midagi.