Juhtkiri: aeg on edasi läinud
30. aprill 2020, 00:00
Maaeluminister Arvo Aller käis üleeile välja mõtte, et sügisel võiksid võõrtööliste asemel põllule appi minna hoopis kooliõpilased. Hiljem parandas minister ennast, et pidas silmas abituriente, kes on täisealised.
Miks just õpilased? Sest sügisel kooli minnes tutvutakse õpetajaga, kooliga, kaasõpilastega ja tegelikuks õppetööks ei lähe niipea. Vähemalt sellisel arvamusel oli minister.
On neid, kes mäletavad, kuidas koos vanemate klasside õpilastega üheskoos hommikul kooli poole rühiti, noorematel seljas ranits, vanematel jalas kummikud ja käe otsas ämber kolisemas. Ja on neid, kelle mälestustes ongi põllul kartulinoppimine. Kes peab saadud kogemust siiamaani suurepäraseks, kelle paneb ainuüksi kooliaegse kartulivõtu meenutamine õhku ahmima.
Enamiku hinnangul pole mõttel siiski jumet ja seda mitmel põhjusel. Oleme tiigrihüppe ja digiriik. Kool peaks küll panustama ka töökasvatusse, aga mitte enam iganenud võtetega ehk puhta rassimisega. Maailm on edasi läinud, 20 aastat vanad meetodid ei sobi: töökultuur, oskused, ametid on muutunud.
"Maailm on edasi läinud, 20 aastat vanad meetodid ei sobi: töökultuur, oskused, ametid on muutunud."
Mida need lapsed koristustöödel üldse tegema peaks? Sirbiga vilja lõikama? Ühekaupa kartuleid noppima? Või kapsaid nüsima?
Käsitöö osakaal tänapäevasel saagikoristusel on pea olematu. Seal, kus on vaja inimkäsi, on tarvis ka teatud väljaõpet. Või tahetakse koolilapsed kombainirooli kupatada? Lisaks maksab käsitöö palju rohkem kui masinate tehtu. Milline tuleks kartulite hind, kui kombainiga võtmise asemel aetaks vaod lahti rootorkartulivõtjaga ja mugulaid nopitaks nii, nagu seda tehti 1980. aastatel?
Ka on kooliprogramm nii täis tuubitud, et kogu õppeaasta jooksul käib paras traav. Kui õppeaastast veel kaks nädalat põllul veedetakse, siis kuidas saab riiklik õppekava täidetud? Suure tõenäosusega tuleb eeloleval sügisel pigem alustada kevadel distantsõppel omandatud materjali kordamisega ning lünkade täitmisega, nii et sügiskuud tõotavad tulla tavapärasest hoopis tempokamad.
Ja mis põhiline – võõrtööliste küsimust lapsed ei lahenda. Asi on ju töökäte puuduses. Ja sellest laste kartulipõllule saatmine ei päästa. Kas siis järgmisena saadame nad lauta lehmi lüpsma, spordiklubisid koristama või ehitusobjektile appi?