Autovedajad valitsusele: veoautojuhtide põuda vähendaks võõrtööjõu ja välismaalaste riiki lubamine

Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon pöördus valitsuse poole, et leida lahendusi transpordisektori keerulisele hetkeseisule. Foto on illustratiivne.

FOTO: Raigo Pajula

Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon edastas valitsusele pöördumise, millega suunati tähelepanu transpordisektori keerulisele hetkeseisule ning võimalikele meetmetele ja lahendustele.

Pöördumises seisab, et tingimustes, kus Euroopa Liidu riigid on karantiinis ja enamik ettevõtteid suletud, jätkab transpordisektor tööd ja tagab vajalike kaupade liikumist.

Eestis töötab rahvusvahelistel vedudel üle 400 ettevõtte, kelle käsutuses on 8000 raskeveokit, ja nende ettevõtete kogukäive ületab 650 miljonit eurot aastas.

Ettevõtete igaaastased maksed on üle 140 miljoni euro ja raskeveokimaks üle 8,5 miljoni euro aastas. Lisaks nimetatud maksude tasumisele ostavad ettevõtted kütust, mille hind sisaldab aktsiisi, ja maksavad ka teemakse.

Nüüd, koroonaviiruse leviku järel, hakkavad kaubaveod vaikselt taastuma, kuid valitseb veokijuhtide põud.

Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni (ERAA) president, Viru-Nigula vallavanem Einar Vallbaum kirjutas pöördumises, et seoses koroonaviirusega on Eesti valitsus teinud otsuseid, mis mõjutavad otseselt transpordiettevõtteid. "Eelkõige on peatatud viisade andmine võõrtöölistele ja välismaalastest töötajatele on piir suletud," märkis Vallbaum.

Ta lisas, et selliste otsuste eesmärk on tagada, et ettevõtted värbaksid spetsialiste Eestist. "Mõistame seda valitsuse sammu, kuid see piirab oluliselt Eesti transpordiettevõtete tegevusvõimalusi," seisab kirjas. 

Varasemalt oli rahvusvahelise autojuhi elukutse Euroopa riikide vahel liikumise võimaluse tõttu atraktiivne, kuid Eesti liitumisel Euroopa Liiduga kaotas rahvusvahelise autojuhi amet atraktiivsuse ja praegu on rahvusvahelise autojuhi keskmine vanus üle 55 aasta. Praegu töötab Eestis 1578 välismaalasest autojuhti.

Vallbaum kirjutas valitsusele, et sujuva töö toimimise tagamiseks värbavad kõikide riikide transpordiettevõtted võõrtööjõudu, kes peab vastama rahvusvahelise juhi kvalifikatsiooninõuetele.

"Piiride sulgemise otsuse tõttu on paljudel transpordiettevõtetel raskusi võõrtööjõu jõudmisega Eestisse. Samal ajal on töötajatel kehtiv töötamise õigus ja viisa kehtivus lõppemas, mis tähendab, et ühelt poolt ei saa Eestisse tulla töötajad, kellel on olemas kõik vajalikud load, teiselt poolt on lühiajalise Eestis töötamise registreeringud lõppemas ja nad peavad Eestist lahkuma. Eestis on aga kvalifitseeritud rahvusvaheliste autojuhtide puudus ja sealjuures tööd on," tutvustas autovedajate president olukorda.

ERAA pakub järgmisi lahendusi:

1) pikendada automaatselt kõigi rahvusvaheliste vedude autojuhtide suhtes lühiajalise Eestis töötamise registreeringuid ja viisaga määratud viibimisaega kuni 31.10.2020. Pärast seda perioodi soovitakse naasta tavapärase korra juurde, mis kehtis enne eriolukorra väljakuulutamist,

või

2) lubada siseneda Eestisse rahvusvahelistel sõidukijuhtidel, kellel on kehtiv tähtajaline elamisluba töötamiseks või lühiajaline Eestis töötamise registreering koos seadusliku viibimise alusega,

või

3) lubada rahvusvahelistel autojuhtidel, kes on Eestis ja kellel on lühiajalise Eestis töötamise registreering ja viisa kehtivusaeg lõppenud, taotleda uusi registreeringuid ja viisasid, väljudes samal ajal 365 päeva põhimõttest 455 päeva perioodil. Selle võimaluse võiks kehtestada kuni 31.10.2020.

Einar Vallbaumi sõnutsi oleks ükskõik milline kolmest variandist transpordisektorile suureks abiks ja kasulik ka Eestile.

"Arvestades riikidevahelist konkurentsi võõrtööjõu riiki meelitamisel, võiks lubada võõrtööjõu kasutamist piiramatult, kuni tööd jätkub. Samas peaks vastukaaluks tõstma tööandjate ja töötajate vastutust riiklike regulatsioonide täitmisel," märkis Vallbaum.

Tagasi üles