Petturid seavad heausklikele tarbijatele lõkse

Toomas Herm
Copy
Liikvel on küberpetturid.
Liikvel on küberpetturid. Foto: Sander Ilvest

Tarbija nõustamiskeskused üle Euroopa on tänavu alates veebruari keskpaigast saanud uuest koroonaviirusest johtuvalt ligi 25% rohkem pöördumisi tarbijatelt. Pöördumiste peamiseks ajendiks on mure piiriüleste kaupade või teenuste ostuga, aga ka petuskeemide lõksu langemine.

Peamised valdkonnad, mille kohta tarbijad nõu küsivad, on lennutransport, majutus ja pakettreisid, mis on tühistatud. Tarbijate pöördumisest nähtub ka, et liikvel on erinevad petuskeemid, mille lõksu on koroonahirmus tarbijal oht sattuda. Näiteks pakuvad petturid võltsravimeid, võltsitud kaitsemaske ja muid isikukaitsevahendeid ning liikvel on pahavara, mis lukustavad nutiseadmeid.

Petturid pakuvad meelelahutuse sildi all ka voogedastusprogramme tuntud kaubamärkide all, tegelikkuses aga ei saa tarbija teenust ning jääb ilma ka rahast või on andnud oma andmed petturitele kasutamiseks. "Juhime tähelepanu, et kuna suur osa tavakaubandusest on praegu peatatud, on suurem rõhk e-kaubandusel. Samas otsivad inimesed meelelahutust, mida saaks nautida kodust lahkumata. Olukorda kasutavad ära petturid püüdes oma petulehtedega heausklikke inimesi. Iga internetiostu puhul tuleb hoolikalt kontrollida, kas tegu on ikka ausa kauplejaga,“ kommenteeris EL tarbija Eesti nõustamiskeskuse juhataja Kristina Tammaru.

Pettused aga ei puuduta ainult e-kaubandust kaupade ostu-müügi mõttes, vaid ka teenuseid. Näiteks on EL tarbija nõustamiskeskuste võrgustiku poole pöördunud tarbijaid, kes on langenud petuteenuste lõksu. Üks selline puudutab saadete voogedastusi, nagu Netflix ja Disney+ kanalid. Nende voogedastuskanalitele on petturid loonud võltsveebilehed, mis jätavad esmalt mulje, nagu tegemist oleks õige teenusega ning pärast tasu maksmist tarbija ei saa lubatud teenust. Samas aga on tarbija edastanud petturile oma krediitkaardi andmed, kes jätkuvalt võtab raha tema pangaarvelt. On ka juhtumeid, kui taoline petulehekülg ei küsi raha, ent küsib tarbija andmeid ning hiljem kuritarvitab neid.

Loodud on ka võlts Covid-19 nutirakendusi, mis lubavad jagada koroonaviiruse uudiseid. Selline rakendus teadupärast lukustab kasutaja nutiseadme ning nõuab selle taasavamise eest raha. Enamasti ei ole sellised pahavaralised Covid-19 nutirakendused ametlikes rakendusekanalites nagu Apple Store või Google Play Store, vaid asuvad eraldi lehtedel, kust neid saab alla laadida.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles