/nginx/o/2020/05/04/13083955t1h47c0.jpg)
Konstantin Lepik oli kümme aastat tagasi konstaabel Vihula vallas, kus talvel valitses vaikelu ja suvi tõi kaasa puhkajate laviini, kellest kaugeltki kõik ei olnud seaduskuulekad.
Rannikualaga on Konstantin Lepikul tegemist ka Viru-Nigula piirkonnapolitseiniku ametit pidades. See on küll võrreldes praeguse Haljala vallaga rahulikum kant, kuid eriolukord tähendab mundrikandjatelegi uusi probleeme.
Kas piirkonnapolitseiniku ülesanded on eriolukorra tõttu muutunud?
Ülesanded ei ole muutunud. Võibolla töökorraldus natuke muutus. Mõningad ülesanded on juurde tulnud.
Mis ülesanded?
Kogunemiskohtade kontrollimine. Noorukid kogunevad – sellega tegeleme. Karantiinis olevate inimeste kontrollimine. Ja teised ülesanded, mis on seotud selle eriolukorraga.
Alustasite kümme aastat tagasi konstaablina. Siis uurisid konstaablid moosivargusi ja muid õigusrikkumisi. Hiljuti varastati Mahus kummipaat, kas pidite seda asja uurima?
Kui kümme aastat tagasi alustasin, siis oli konstaablil väike tööpiirkond. Siis ta tegeles menetlustega, kodanike avaldustega, jooksvate probleemidega. Kuna tööpiirkond on läinud suuremaks, on töökorraldus juba ammu muutunud. Menetlus on jäetud uurijatele. Mahu mootorpaadivargus, millega olen muidugi kursis, on tegelikult uurijate menetleda. Mina otseselt sellega ei tegelenud, aga loomulikult võib minu poole alati pöörduda, kui kogukonnas on käinud vargad toimetamas või kui mõni muu mure meelel on.
Käite lisaülesandena patrullis. Kuidas Viru-Nigula vald tundub nende eriolukorra reeglite täitmise poolest?
Ega ta ei erine teistest omavalitsustest – samasugused inimesed, samasugused probleemid. Alguses oli natuke keeruline, sest osa inimesi ei teadnud või ei saanud aru, mis see 2+2-reegel tähendab. Nüüdseks on pilt oluliselt muutunud, inimesed on palju teadlikumad ja kogunemisi on vähem. Inimesed teavad, jälgivad ja hoolivad üksteisest.
Noortega on probleemid – nagu igal pool. Nemad ikka kogunevad, aga kui oleme nendega rääkimas käinud, siis on olukorrast aru saadud ning laiali mindud.
Teie tööpiirkonda kuulub ka Aseri, paistab see teiste kohtadega võrreldes kuidagi silma?
Ei ütleks. Seal elavad täpselt samasugused inimesed kui mujal, oma murede ja rõõmudega.
Mis erisusi võiksite nimetada Vihula ja Viru-Nigula valla kohta?
Vihula vald oli selline kuurortpiirkond, mis suvel hakkab elama. Talvel oli üsna vähe rahvast, kõik oli hajutatud. Kunda on ikkagi linn ja rahvast on palju rohkem. Mured on ka erinevad.
Maapiirkonnas on natuke teistmoodi mured ja probleemid kui linnas. Linnas on suured kortermajad ja natuke teist sorti probleemid.
Viru-Nigula vallas ei ole mereäärne nii asustatud kui näiteks Võsul või Käsmus, aga Kunda rand kogub iga aastaga populaarsust. Kuidas lähete suvele vastu?
Seni on ilm jahe ja rand ei ole probleem, kuigi inimesed seal jalutavad ja käivad merd vaatamas. Suvel oleme loomulikult rohkem nähtavad.
"Noored tahavad teada, kui suured karistused on teatud rikkumiste eest."
Konstantin Lepik, Viru-Nigula valla piirkonnapolitseinik
Eks ole näha, millal piirangud maha võetakse ja kuidas me peame rannas reeglite järgimist vaatama. Ma ei usu, et rannapiikonnad Kundas ja Aseris toovad meile rohkem tööd. Need ei ole ka varem olnud probleemsed kohad.
Piirkonnapolitseiniku üks ülesanne on koguda infot. Mis probleemid noortel on?
Kui nendega tänaval rääkida, siis on nad üsna jutukad ja huvitavad. Mingitele muredele leiame kohe lahenduse, oskan soovitada, kuhu pöörduda.
Mis need mured siis on – ei saa viina ega suitsu hästi kätte?
Ega sellest nad väga rääkida ei tahagi. Neid huvitavad näiteks mootorsõidukid, keegi tahab endale mopeedi soetada, keegi tahab mootorsõiduki juhiluba. Karistused on nende jaoks väga tähtsad. Noored tahavad teada, kui suured karistused on teatud rikkumiste eest. Seesama, mis ütlesite – alkoholi tarvitamise või suitsetamise eest. Nendel peab olema see pilt selge – tegu ja tagajärg. Palju informatsiooni tahavad tõesti selle kohta, et mis saab, kui ...
Kuidas nad karistusi hindavad, kas tasub riskida või mitte?
Nii ja naa. Mõni arvab, et tema jaoks on liig, mõni arvestab, et suvel teeb natuke tööd ja naljaga öeldes veab tegelikult välja küll. Arvamused on erinevad. Mõnel on parem huumorimeel, mõni võtab asja tõsiselt. Seadustega me neid kursis hoiame ja nad teavad, millega riskivad.
Eriolukorra tõttu on paljud täiskasvanud kaotanud kas osaliselt või täielikult oma sissetuleku ja mure enda ja pere toimetuleku pärast on suur.
Kindlasti see nii on ja sellest kuuleme veel edaspidi, sest kriis alles võtab hoogu. Hetkel ei ole me nii avameelselt täiskasvanutega nendest asjadest rääkinud. Et kuidas neil see olukord on.
Kas linnapildis on juba näha, et inimesed olid varem tööl, aga nüüd käivad niisama ringi ja viidavad oma aega?
Seda küll. Vestluste käigus öeldakse, et tööd on vähem ja teeme suvilas remonti või aiatöid. See on küll märgatav.
Mida lõpetuseks lugejatele ütlete, soovitate?
Tahan inimesi tänada, sest enamik on mõistvad ja järgivad kehtestatud reegleid. Annavad ka palju teada kogunemistest. On oluline mõista, et vaid üheskoos saame viirusest võitu. Samuti lähevad ilmad aina ilusamaks ja liikumist väljas on rohkem, kuid kehtestatud liikumispiirangutest peab endiselt kinni pidama.
Lisaks tulevad tänavatele ratturid. Siis võiks autojuhid olla tähelepanelikumad, et kergliiklejaid märgata, ja kindlasti peavad ka kergliiklejad autojuhte märkama.
/nginx/o/2020/05/04/13083954t1h438f.jpg)