Kõikides pühakodades ei helisenudki rõõmusõnumina kirikukellad

EELK peapiiskopi Urmas Viil­ma üleskutsele helistada kirikukelli ei vastanud Kadrina kirik. Foto: Vladislav Musakko

Rõõmsa kellahelina saatel annavad pühakojad peapiiskop Urmas Viilma soovil märku, et ollakse valmis avama uksed inimestele. Ometi on üleskutse jaganud kirikuringkonna kaheks: on kirikuid, kus kellad vaikivad.

Kõik on kõigega seotud. Just niimoodi iseloomustab praegust olukorda kirikumees Tauno Toompuu. Tema kiriku kellad helisesid.

EELK Rakvere Kolmainu koguduse õpetaja, Viru praost Tauno Toompuu küsib, kas oskame tänulikud olla. “Kui eriolukord välja kuulutati, siis helistasime samuti nädala vältel palvekellasid üleskutsena võtta olukorda tõsiselt ja käituda vastutustundlikult. Täna, kui on näha liikumist paremuse suunas, tasub olla rõõmus ja tänulik,” räägib Toompuu. Tema sõnutsi on need rõõmukellad selle tõttu, et pandeemia kõrgpunkt on möödas ja et Eestis on seni päris hästi hakkama saadud.

Kellad ei kõlanud aga Kadrinas. Sealse Katariina koguduse õpetaja Meelis-Lauri Erikson ütleb, et ärgu nüüd keegi arvaku, et ta on mingi mässaja, aga ta julges minna peapiiskopi otsusega vastuollu.

Märtsis-aprillis toimunud palvepäevadel, kus samuti helistati kelli, loeti vastavaid kirjakohti piiblist, palvetati, Erikson osales.

“Tookord oli see märkuandmine väga omal kohal ning vajalik. Aga mitte seekord. Märkuandmine valmisolekust taas avalikke jumalateenistusi pidada ... Aga me oleme ikka selleks valmis olnud niipea, kui olukord leeveneb,” kõneleb Erikson.

Tema sõnutsi on praegune kellahelistamine ülearune või isegi vale signaali andmine, mida võidakse omamoodi tõlgendada. “Nagu ka tegelikult ju juhtus. Peapiiskop oli sunnitud selgitama, et see pole protest. Märtsikuu palvepäevad ei vajanud mingeid selgitusi, kõik oli niigi selge. Ei, parem ootan ära piirangute lõpetamise,” lausub Kadrina kirikuõpetaja.

Üksmeeles nendivad kirikuõpetajad, et inimesed ootavad “avalikku pühapäeva kirikus”. Meelis-Lauri Erikson ütleb küll, et realistina arvab ta, et see võib suuresti olla ka tema soovmõtlemine.

“Küllap tegelikkuses see nii prauh ja padavai kah ei käi, vaid et inimesed tasapisi harjuvad, et kirikus taas toimuvad avalikud jumalateenistused. Aga ehk eksin! Kuid suhtlemisnälga on kindlasti,” räägib Kadrina Katariina koguduse õpetaja. Ta lisab, et koosolemist ei asenda tegelikult ükski moodne sidevahend. “Kirik on olnud ju ka läbi aegade kohtumis- ja suhtlemiskoht,” sõnab Erikson.

Kadrina Katariina koguduse õpetaja Meelis-Lauri Erikson ütleb, et ärgu nüüd keegi arvaku, et ta on mingi mässaja, aga ta julges minna peapiiskopi otsusega vastuollu.

Seda, et selline pikale venitatud eemalolek on vaimule rusuvalt mõjunud, on Toompuule rääkinud inimesed küll. Talle on viimaste nädalate jooksul helistanud just vanemad inimesed ja küsinud, millal kirikusse saaks.

“Liiatigi kui on teada, kuidas järjest kauplusi avatakse, ja nähakse televiisorist, mis toimub Tallinna ühistranspordis. Selle kõrval tundub ebaõiglasena, et 1000 istekohaga maakirikus ei või pidada jumalateenistust, kus osaleb tavapäraselt kümmekond inimest,” lausub Toompuu.

Kirikuõpetaja sõnab, et ta on püüdnud inimesi julgustada. “Ütelda, et rahuliku ja lepliku meelega jõuame alati kaugemale kui sõjaka protestiga.”

Eilsest on olemas ka valitsuse luba pidada jumalateenistusi. “Oleks ka sümboolne tähistada eriolukorra lõppu pidulike jumalateenistustega üle Eesti,” kõlab Toompuu ettepanek. Teemade seas, millest ta soovib inimestele rääkida, on olulisimaid oskus olla tänulik. Jumalasulasele tundub, et võtame liiga paljusid asju elus enesestmõistetavalt, aga just koroonapandeemia on ilmekalt näidanud, kui vale on niisugune eluhoiak.

“Olen ikka korranud mõtet, et rikas ei ole mitte see, kellel palju on, vaid see, kes palju eest mõistab tänulik olla. Tänulik meel teeb elu mõttekamaks ja inimesed õnnelikumaks,” sõnab Toompuu.

Tänu, rõõm ja rahu – just nendest plaanib rääkida 10. mail toimuval jumalateenistusel ka Meelis-Lauri Erikson.

Kirikute juhid pöördusid mõni aeg tagasi valitsuse poole, andes teada, et kirikud on valmis taas inimesi jumalateenistustele kutsuma. Uksi pole lubatud neil siiski lahti teha. EELK peapiiskop Urmas Viil­ma saatis nädalavahetusel vaimulikele ja kogudustele laiali kirja, millega kutsus neid üles kirikukellade helistamisega esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel meelsust näitama, et valitsus lubaks kogudused taas kirikusse jumalateenistustele.