Alguses oli sõna. Olid Johannesed. Ja passioon. Musta lae või ämblikuvõrkudes sarikate all kerkib ikka ja aina kuuldavaks igavikuliinides umisev luulesõnum.
Tellijale
Johannesed. Luulesõnum sarikate all
Trepp, keerduv ja natuke nagisev trepp viib üles. Ja veel üles, päris Kadrina rahvamaja sarikate alla. On jahe ja natuke tuuline. Veidi valgust langeb akendest, lõõmab lamp. Laud. Kaks tooli. Kaks küünalt. Kaks klaasi. Karahvin. Liivakell.