Kriisis ägavad ostumekad avanevad lootuseraasukesega

Anu Viita-Neuhaus
Copy
Alates 27. märtsist vaid osaliselt avatud Vaala keskuse omanikud ja sealsed üürnikud saavad tulevast esmaspäevast veidi kergemalt hingata, sest taas võivad Eestis lahti olla kõik kaubanduskeskustes asuvad kauplused ja söögikohad.
Alates 27. märtsist vaid osaliselt avatud Vaala keskuse omanikud ja sealsed üürnikud saavad tulevast esmaspäevast veidi kergemalt hingata, sest taas võivad Eestis lahti olla kõik kaubanduskeskustes asuvad kauplused ja söögikohad. Foto: Ain Liiva

Tulevast esmaspäevast, 11. maist, on kaubanduskeskused taas avatud. Siinsete ostumekade juhid on mõistagi rahul, kuid pausil on oldud nii kaua, et inimeste närvid on korralikult pingul. Kas ja kuidas on kriis üle elatud, ei julge öelda veel keegi.

Kaubanduskeskustega seotud ettevõtjad on püüdnud ellu jääda, valitsuse luba avada ostumekad jälle täies mahus tuli õigel ajal. Tegelikult viimasel hetkel.

Niimoodi rääkis Põhjakeskuses asuva kohviku Puhkepaik omanik Urmas Lindlo ja nentis, et aeg on olnud keeruline, aga praegu saavad nad veel hakkama. “Aga varsti enam ei saa. Avame end suure rõõmuga ja oleme õnnelikud, et võime lahti olla.”

Lindlo sõnutsi mõeldakse küll ette, kuid ometigi elatakse päev korraga. “Tänase seisuga me ennast kinni ei pane, homme võibolla juba paneme,” sõnastas Lindlo olukorra ebastabiilsuse.

Põhjakeskuse turundusjuht Mari-Liis Rego nentis, et pikaajalised suhted ja tihe koostöö üürnikega on aidanud üle saada eriolukorra keerulistest aegadest.

“Keskuse klientide ja töötajate turvalisus on meile olulised. Hoolitseme jätkuvalt hügieenireeglite järgimise eest keskuse üldaladel,” lisas Rego.

Osaliselt lahti olnud Kroonikeskuse juhatuse liikme Urmas Sardise sõnul on talle silma jäänud, et kliendid olid alguses väga ettevaatlikud ja külastasid keskusi harva. “Täna on see trend muutumas,” nentis Sardis.

Seda enam on Kroonikeskuses asuvad kauplused valmis uksi avama, sest see on ka ainus võimalus säilitada oma ettevõte, tööjõud ja suhted kauba tarnijatega.

Kuidas eriolukord ja üle kuu aja pikkune paus on kaubanduskeskustele mõju avaldanud, ta täpselt öelda ei oska. Selge on see, et eriolukorras on siiski mõned üürilepingud üles öeldud. “Tõehetk saabub eriolukorra lõppemisel, kui taastuvad kulud ning selguvad tulud. Kaupluste ellujäämine sõltub peamiselt klientide ostujõust ja aktiivsusest. Oluline detail on kreeditoride kompromissivalmidus,” kõneles Sardis.

Toetusmeetmete kohta sõnas ettevõtja, et need peaks olema neile, kes suudavad tegevust jätkata. “Meetmed peaks võimaldama kõigil hädalistel ühesugustel asjaoludel samas proportsioonis toetust taotleda. Kindlasti peaks olema eelistatud need, kes on panustanud sel perioodil iseenda aitamisele,” ütles ta.

Sardis nimetas, et eriolukorra tõttu on kaubanduskeskustel mõttetu küsida üüri üürnikelt, kes on pidanud ärid sulgema. Aga keskuste omanikel on omakorda vaja tasuda edasi pangamakseid, hoida majad soojas, tagada valve ja kommunikatsioonide toimimine. Tema sõnutsi oleks suletud ettevõtetele üüritoetuse maksmine üsna mahukas ja keerukas, sama toetuse võiks anda hoopis keskusele, kes on vastavast üüritulust loobunud.

"Loodame, et toetuste jagamisel rakendab vabariigi valitsus tervet mõistust ja ei muuda seda iseseisvaks ettevõtluse liigiks sarnaselt EAS-i ja teiste ametkondade antavate toetustega."

Urmas Sardis, Kroonikeskuse juhatuse liige

“Loodame, et toetuste jagamisel rakendab vabariigi valitsus tervet mõistust ja ei muuda seda iseseisvaks ettevõtluse liigiks sarnaselt EAS-i ja teiste ametkondade antavate toetustega,” ütles Sardis.

Vaala keskuse juhatuse liikme Margus Kalevi sõnul tal toetuste suhtes ootusi ei ole, sest üüritoetus eeldab ka omaosalust.

Vaala keskuse 14 kaupluse üürnikud on tema teada kõik alles. “Minuni ei ole jõudnud ka infot, et keegi tahab lepingu lõpetada,” lausus Kalev.

Äride avamine tuleval esmaspäeval tähendab seda, et iga kauplus peab võimaldama klientidele käte desinfitseerimise ka omal pinnal.

“Lisaks desovahenditele olid meil mingi aeg olemas kummikindad, aga uskumatu küll, kuid neid varastati meeletult, haarati kaasa keskusest väljudes,” ütles Kalev.

Kaupmeeste liidu juht Nele Peil rääkis, et hinnanguliselt toimub 40 protsenti jaemüügist kaubanduskeskustes ja see mõjutab ligi 20 000 töötajat, mistõttu kaubanduskeskuste taasavamine on püsimajäämise eelduseks.

Kaubanduskeskustes asuvad laste mängutoad jäävad aga endiselt suletuks.

Turvaliseks ostlemiseks on jätkuvalt kohustuslik järgida 2+2-reeglit, soovitus on kanda kaupluses maski või katta suu ja nina. Kauplejatele pannakse aga tungivalt südamele hoida ostukampaaniad e-poodides ja mitte korraldada tootetutvustusi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles