Rannu lahing aitas punavägesid pidurdada. 90 aasta eest Virumaal

Rannu lahingu mälestuskivi. Foto: Eesti Rahva Muuseum.

Rannu lahing oli esimene vabadussõja lahing, mille meenutamiseks püstitati mälestuskivi. See avati suure pidulikkusega Rannu koolimaja ees 4. mail 1930. aastal.

Rannu lahing 10. ja 11. detsembril 1918 oli üks tähtsamaid kaitselahinguid enamlaste pealetungi tõkestamisel. Lahingu põhiraskus langes 4. jalaväepolgule, mida juhtis kolonel (tollal küll veel polkovnik) Aleksander Seiman.

Vabadussõja algul suunas kindralmajor Aleksander Tõnisson polkovnik Aleksander Seimani 21. novembril 1918 taastama Narvas asunud 4. Eesti jalaväepolku, mille Saksa okupatsioonivõimud olid laiali saatnud.