Sisukord
Uudised
Postimees

Rannu lahing aitas punavägesid pidurdada. 90 aasta eest Virumaal

3 min lugemist
Rannu lahingu mälestuskivi. FOTO: Eesti Rahva Muuseum.

Rannu lahing oli esimene vabadussõja lahing, mille meenutamiseks püstitati mälestuskivi. See avati suure pidulikkusega Rannu koolimaja ees 4. mail 1930. aastal.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Rannu lahing 10. ja 11. detsembril 1918 oli üks tähtsamaid kaitselahinguid enamlaste pealetungi tõkestamisel. Lahingu põhiraskus langes 4. jalaväepolgule, mida juhtis kolonel (tollal küll veel polkovnik) Aleksander Seiman.

Vabadussõja algul suunas kindralmajor Aleksander Tõnisson polkovnik Aleksander Seimani 21. novembril 1918 taastama Narvas asunud 4. Eesti jalaväepolku, mille Saksa okupatsioonivõimud olid laiali saatnud.

06.05.2020 08.05.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto