Uue aasta esimene Virumaa Teataja on läbi loetud, teie tööka kollektiivi ühispilt süvenenult üle vaadatud, soovides mõttes teile kõigile head ja sisukat uut aastat, tervist, soovide täitumist, sest mis seal salata – olete ju tublid seda sugugi mitte lihtsat tööd tehes. Ja aitäh selle eest, et pea alati olete avaldanud ka tavainimeste kirjutisi.
Oma juhtkirjas soovitate teada anda soovidest, mis eelmisel aastal täitunud, aga ka soovidest uueks aastaks.
Juba eelmise aasta kevadel hakkas painama hirm ja mure uue talve ees. Teadmine, kui ruttu läheb aeg ja kui ruttu on taas talv, isegi segas kauni ja sooja suve nautimist.
Nii oligi ainuke palve ja soov, et oleks ta ometi vähema lume, külmaga, olgu kas või rohelise maaga, et poleks muret jõu kadumise pärast suure lume rookimisel või selle pärast, kas ikka hommikul kodust välja pääseb või haige inimese kodus olles kiirabi hangedest läbi pääseb.
Tuleb uskuda, et kui midagi väga soovida, siis see ka täitub. Nüüd jääb üle loota, et veebruargi talutavalt möödub, sest jaanuariks ju midagi hullu ei ennustata. Märtsis aga tuleb juba appi soojendav päike – on ju tegemist kevadkuuga. Kindlasti tegid paljudele meelehärmi rohelised jõulud, aga elades paigas, kus suur lumi halvab tavalise elurütmi, tunned rohelistestki jõuludest vaid rõõmu.
Aga uueks aastaks sooviks esmalt tervist ja sedavõrd, et mitte mingil juhul poleks vaja kasutada haiglateenust, ka siis mitte, kui elu otsa peaks saama. Sooviks rahu looduses ja hinges. Et jätkuks sõpru, kes on su kõrval nii heas kui halvas.
Soove on üksjagu, küllap igaühel omad, aga kui suuta olla iseendaga sina peal, siis peaks ka raskustega hakkama saama.
Olli Tõnurist