Repliik: loodus tungib linna

Aivar Ojaperv. Foto: Vladislav Musakko

Võta nüüd kinni, milles asi: kas loomadel napib looduslikke elupaiku või on nad aru saanud, et inimesed reeglina pole nende vaenlased, või on asi kodukontoris, mille aknast avaneb päise päeva ajal hoopis teine vaade kui tavalise kesklinnas paikneva töökontori omast?

Igal juhul olen ma viimase kuu-poolteise jooksul oma aknast näinud järgmisi tegelasi: suurt jänest, keda ümbruskonna taskukoerad kardavad, nirki, nurmkanu, rebast. Nende ridade kirjutamise aegu vaatan mõtteliselt tõtt meikapaariga ¬ eemalt paistab, nagu istuksid telefonitraadil pardid.

Ja ma ei ela maakodus, vaid tavalises linnakorteris. Tõsi küll, äärelinnas, kuid varem pole nõnda rikkalik fauna silma jäänud. Kõik eelmainitud loomad-linnud on ju suhteliselt tavalised, kuid siiski mitte linnatingimustes.