Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/10/22/11517595t1hc911.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/05/11/13096702t1h51ce.jpg)
Võta nüüd kinni, milles asi: kas loomadel napib looduslikke elupaiku või on nad aru saanud, et inimesed reeglina pole nende vaenlased, või on asi kodukontoris, mille aknast avaneb päise päeva ajal hoopis teine vaade kui tavalise kesklinnas paikneva töökontori omast?
Igal juhul olen ma viimase kuu-poolteise jooksul oma aknast näinud järgmisi tegelasi: suurt jänest, keda ümbruskonna taskukoerad kardavad, nirki, nurmkanu, rebast. Nende ridade kirjutamise aegu vaatan mõtteliselt tõtt meikapaariga ¬ eemalt paistab, nagu istuksid telefonitraadil pardid.