Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2020/05/11/13096739t1hc0c9.jpg)
Ühiskond korrutab mantrat “Püsime kodus!”, aga kolmekümnel ruutmeetril pole see kuigi tore. Teised vaatavad päev läbi telekat, aga mina pole seda aparaati eriolukorra ajal veel lahti teinud – silmad on arvutiga töötamisest liiga väsinud, et filme vaadata. Mul tuli hoopis mõte sõita “lähivälismaale” – Järvamaale.
Tore on elada sügaval sisemaal, mitte mere või riigipiiri ääres. Siit saab teha retki igas suunas. Kõikjal laiuvad põllud ja metsad, rahvast on vähe ning viirusel on raske ohvreid leida.