Erivajadusega laste vanematelt nõuab distantsõpe suurt pingutust

Copy
Endise Vaeküla kooli, praeguse Näpi kooli sümboliks ja maskotiks on siil – loom võib küll turtsuda, kuid on loomult uudishimulik, nõnda on ka õpilastega. Foto on tehtud mullu maikuus Näpi koolis peetud visioonipäeval. Siis ei osanud keegi ette näha, et aasta pärast tuleb olla tükk aega distantsõppel. Järgmisest nädalast saavad õpilased hajutatult ka mõnel päeval taas koolis käia.
Endise Vaeküla kooli, praeguse Näpi kooli sümboliks ja maskotiks on siil – loom võib küll turtsuda, kuid on loomult uudishimulik, nõnda on ka õpilastega. Foto on tehtud mullu maikuus Näpi koolis peetud visioonipäeval. Siis ei osanud keegi ette näha, et aasta pärast tuleb olla tükk aega distantsõppel. Järgmisest nädalast saavad õpilased hajutatult ka mõnel päeval taas koolis käia. Foto: Vladislav Musakko

Näpi ja Porkuni koolis, kus õpetatakse erivajadusega lapsi, on nüüdsel ajal pedagoogid erandkorras ka lapse juures käinud, psüühikahäiretega ja käitumisprobleemidega lastele mõeldud Maarjamaa hariduskolleegiumis on õpilased aga kogu eriolukorra aja kohapeal olnud. Järgmisest nädalast kõigi jaoks mõned piirangud lõdvenevad.

Rakvere sotsiaalosakonna juhataja Kersti Suun-Deket.
Rakvere sotsiaalosakonna juhataja Kersti Suun-Deket. Foto: Vladislav Musakko

Porkuni kool, kus õpib 96 erivajadusega õpilast vastavalt võimekusele lihtsustatud, toimetuleku- või hooldusõppel, läks täielikult distantsõppele üle veidi hiljem kui tavakoolid. Kooli direktor Piret Tislar ütles, et alla kümne lapse jäi eriolukorra alguses kaheks nädalaks kontaktõppesse ning selle aja jooksul aitasid kohalikud omavalitsused leida perede toetamiseks võimalusi.

Tagasi üles