Sisukord
Uudised
Postimees

Statistikaamet asetas Lääne-Viru sissetulekud veidi paremasse valgusesse

2 min lugemist
Lääne-Virumaal teenivad suurimat tulu Haljala valla palgasaajad. FOTO: Meelis Meilbaum

Kui keskmise palga arvestuses oli Lääne-Virumaa mullu maakondade seas tagasihoidlikul 11. kohal, siis palgasaajate teenitud brutotulu poolest oleme kaks kohta kõrgemal. Kuid siingi oleme aastaga ühe koha loovutanud.

Eelmisel aastal teenis Lääne-Virumaa keskmine palgasaaja 1095 eurot palka ja sai lisaks palgale veel 69,5 eurot muud tulu, näiteks toetusi või palka teise tööandja juures, nii et statistikaameti andmetel oli keskmine brutotulu palgasaaja kohta Lääne-Virumaal 1164,51 eurot. Eesti keskmine oli 1316,59 eurot ehk üle 142 euro rohkem.

Konkurentsitult kõige suuremat tulu teenivad Viimsi ja Rae valla palgasaajad, vastavalt 1819 ja 1816 eurot kuus, kolmandal kohal olev Kiili vald jääb maha juba enam kui saja euroga.

Lääne-Virumaal said mullu kõige suuremat brutotulu – 1286,59 eurot – Haljala valla elanikud. Eesti 79 omavalitsuse seas annab see 22. koha. Edetabeli esimese poole sisse mahuvad veel vaid Kadrina vald (1226,78 eurot ja 28. koht) ja Rakvere linn (1181,48 eurot ja 38. koht).

Viru-Nigula vald jääb 1169,71 euroga 46. kohale, Rakvere vald on 1167,28 euroga 47. kohal. 62. ja 63. kohal on Tapa ja Vinni vastavalt 1116,35 ja 1116,16 euroga. Lääne-Virumaa kõige väiksemat brutotulu teenisid eelmisel aastal Väike-Maarja valla palgasaajad – 1097,40 eurot annab omavalitsuste seas 69. koha.

Kui Eestis kasvas keskmine brutotulu eelmisel aastal 6,7, siis Lääne-Virumaal 6,1 protsenti. Täpselt Eesti keskmisel tasemel oli brutotulu kasvu kiiruselt Rakvere linn ning Kadrina ja Rakvere vald ning vaid õige napilt sellest aeglasema kasvuga Vinni (6,6 protsenti) ja Haljala (6,5 protsenti) vald. Tulu kasvas aeglasemalt Viru-Nigula (5,2 protsenti), Väike-Maarja (4,9 protsenti) ja Tapa (4,7 protsenti) vallas.

Maakonna parem koht brutotulu tabelis palgatabeli positsiooniga võrreldes ei tähenda aga, et Lääne-Virumaal teeniksid inimesed palgatöö kõrvalt rohkem kui mujal maakondades.

Põhjus on selles, et keskmise palga arvutamisel taandatakse palganumber täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Nii on päris paljudes maakondades, sealhulgas Harjumaal, keskmine brutopalk oluliselt kõrgem kui keskmine brutotulu, sest ametis on palju osaajaga töötajaid.

Hiiumaal seevastu tehakse tõepoolest palju kõrvaltööd, sest keskmise brutopalgaga 933 eurot jäi Hiiumaa eelmisel aastal kindlalt viimasele kohale, keskmise brutotulu poolest on aga Eesti väikseim maakond 1301,49 euroga Harju- ja Tartumaa järel suisa kolmandal kohal.

Oma osa mängib siin statistikaameti selgitusel seegi, et keskmist palka arvestatakse lähtuvalt palga maksjate asukohast, keskmist brutotulu aga lähtuvalt selle saajate registreeritud elukohast.

Seotud lood
13.05.2020 15.05.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto