Kroonikeskuse vetsukaamerate eemaldamise käsk oli ebaseaduslik

Avalikku tualettruumi paigaldatud kaamera – kas eraelu puutumatuse riive või mitte? Foto: Vladislav Musakko. Montaaž.

Pärast pea poolteist kuud mõtlemist otsustas andmekaitseinspektsioon tühistada osaühingule Kroonikeskus tehtud ettekirjutus-hoiatuse, mis puudutas samanimelise Rakvere kaubanduskeskuse avalikes tualettides olevaid turvakaameraid.

Andmekaitseinspektsiooni avalike suhete nõuniku Signe Heibergi sõnul ei vastanud ettekirjutus haldusakti vorminõuetele. "Inspektsioon nõustus vaide esitajaga selles, et ettekirjutus-hoiatuse sõnastusest ei nähtunud, millist õigusnormi on rikutud, mis on tinginud ettekirjutuse tegemise," täpsustas ta.

Samas oli inspektsioon jätkuvalt seda meelt, et Kroonikeskus OÜ pani kaamerate tualettruumi paigaldamisega toime rikkumise. "Ja kui rikkumist ei oleks kõrvaldatud, oleks tulnud samasisuline haldusakt kohe uuesti välja anda," kinnitas Heiberg ja lisas, et kaamerad tualettruumis ei ole kindlasti aktsepteeritavad.

Lisaks sellele, et ettekirjutus ei vastanud seaduses sätestatud nõuetele, põhjendas andmekaitse inspektsioon OÜ-le Kroonikeskus esitatud vaide rahuldamist asjaoluga, et ettekirjutus on täidetud ehk kaamerad tualettruumidest eemaldatud ning seega on õigusrikkumine kõrvaldatud.

"Inspektsioon ei tunnista viga ega taha nõudest väga loobuda," kommenteeris OÜ Kroonikeskus juhatuse liige Urmas Sardis vaide rahuldamist. Küsimusele, kas kaamerad pannakse kaubanduskeskuse tualettruumidesse tagasi, vastas Sardis, et eeskätt üritatakse asi teoreetiliselt ära vaielda – et kas võib panna või on see tõepoolest seadusrikkumine. "Siis mõtleme edasi, mida teha," sõnas ta.

Äriühingu juhatuse liikme sõnul Kroonikeskusel turvakaamerate eemaldamisega mingeid olulisi kahjusid ei tekkinud. "Ei hakka selliste asjadega oma aega ega tervist raiskama," lausus Sardis.

Andmekaitseinspektsioon tegi Kroonikeskusele ettekirjutuse veebruari lõpus. Kui kaubanduskeskus ettekirjutust ei oleks täitnud, tulnuks selle omanikul ettekirjutuse kohaselt maksta riigi tuludesse 24 000 eurot sunniraha. Inspektsiooni andmetel olid kaamerad paigaldatud lisaks Kroonikeskuse avalikele tualettidele Võrus Kagukeskuses.

Kaamerad avastati kontrollkäigul, sest Kroonikeskus ei olnud vastanud inspektsiooni järelepärimistele kaamerate olemasolu kohta alates möödunud aasta novembrist. Andmekaitseinspektsiooni vaneminspektori Maria Muljarova sõnul fikseeriti kontrollkäigul, et ühe kaamera vaatevälja jääb ka naiste tualettruumi esimene kabiin ning rikutud on jälgimisseadmetest teavitamise korda.

OÜ Kroonikeskus juhatuse liige Urmas Sardis on varem Virumaa Teatajale öelnud, et kaamerad olid pandud mitte niivõrd vara, vaid inimeste kaitseks. Kroonikeskuse tualettruumides on inimestega juhtunud õnnetusi, samuti on seal ette tulnud vägivalda. Sealsete turvakaamerate salvestisi on Sardise sõnul kasutanud politsei kuritegude uurimisel. Kaamerate olemasolust hoiatavad teated olid välja pandud ja nende vaatevälja jäi ainult kätepesuruum.

Andmekaitseinspektsioon leidis, et kindlasti ei ole jälgimisseadmete kasutamine ainus vahend varguste ennetamiseks ja avastamiseks ning neis ruumides saab ja tuleb kasutada meetmeid, mis isiku eraelu puutumatust vähem riivavad.

Inspektsioon põhjendas, et proovikabiinides, riietusruumides, WC-des ja duširuumides on inimestel privaatsusele ilmselgelt kõrgendatud ootus. Seepärast on sellistes ruumides jälgimisseadmete kasutamisega tegemist oluliselt suurema põhiõiguste riivega kui muudes ruumides. Ka Euroopa andmekaitsenõukogu seisukoha järgi on ülimalt keeruline leida õigustust tualettruumidesse kaamerate paigaldamiseks.