Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2015/04/24/3998087t1h860b.jpg)
/nginx/o/2020/05/18/13107262t1hda79.jpg)
1. juunini kehtib haiglates ja hoolekandeasutustes terviseameti kehtestatud külastuskeeld, erandiks loetakse surija külastamist ja kliendi vaimse tervisega seotud abi andmist.
Enne haigla või hoolekandeasutuse erandkorras külastamist tuleb inimesel täita tervisedeklaratsioon ja kinnitada, et ta ei ole koroonaviirusesse haigestunud ega ole viimase 14 päeva jooksul olnud lähikontaktis COVID-19 haigega.
"Senine praktika näitab, et SARS-CoV-2 viirus võib hoolekandeasutustes väga kiiresti levida," ütles terviseameti ida regionaalosakonna juht Marje Muusikus, kelle sõnul ei märgata eakamate ja krooniliste haigustega klientide puhul sageli esimesi haigustunnuseid. "Võib juhtuda, et haigusnähud progresseeruvad kiirelt, mistõttu tekib ka hospitaliseerimise vajadus."
Laste hoolekandeasutustes tuleb arvestada sellega, et kuigi lapsed ei ole koroonaviirusest põhjustatud haigusest enim ohustatud, võib haigus levida hoolekandeasutuste vanemaealistele töötajatele. Samuti kuuluvad riskirühma asenduskodudes viibivad krooniliste haigustega lapsed.
Eestis on 248 üld- ja erihoolekandeasutust, testimistulemuste põhjal on viirus alates eriolukorra algusest levinud 26 üld- ja erihoolekandeasutuses. Nendest kümnes on haigestunud ainult kliendid, kümnes nii kliendid kui ka töötajad ja kuues asutuses ainult töötajad.
Koroonaviirus levib nakkuslikult inimeselt tervele eelkõige lähikontakti teel. Lähikontaktiks loetakse olukorda, kus inimesed on 15 minuti vältel teineteisele lähemal kui kaks meetrit.