Eriolukorra juht otsustab

Peaminister Jüri Ratas. Foto: Sander Ilvest

Eriolukorra väljakuulutamise ja rakendamisega seotud Vabariigi Valitsuse korralduste kehtetuks tunnistamine

Hädaolukorra seaduse §-de 13 ja 22 alusel:

1. Tunnistada kehtetuks järgmised Vabariigi Valitsuse korraldused: 1) Vabariigi Valitsuse 12. märtsi 2020. a korraldus nr 76 “Eriolukorra väljakuulutamine Eesti Vabariigi haldusterritooriumil”; 2) Vabariigi Valitsuse 13. märtsi 2020. a korraldus nr 77 “Eriolukorra meetmete rakendamine”; 3) Vabariigi Valitsuse 17. märtsi 2020. a korraldus nr 80 “Alkohoolse joogi jaemüügi õiguse peatamine riigis tervikuna ajavahemikus kella 22.00 kuni 10.00”; 4) Vabariigi Valitsuse 29. märtsi 2020. a korraldus nr 97 “Kaitseliidu kaasamine turvalisuse tagamisse Saaremaa valla ja Muhu valla territooriumil”; 5) Vabariigi Valitsuse 9. aprilli 2020. a korraldus nr 106 “Kaitseliidu kaasamine turvalisuse tagamisse eriolukorra piirkonnas”.

2. Massiteabevahendite valdajatel avaldada korraldus viivitamata, muutmata kujul ja tasuta.

3. Korraldus jõustub 18. mail 2020. a.

Karantiini kehtestamine koroonaviirusest SARS-CoV-2 põhjustatud COVID-19 haiguse diagnoosiga isikutele ja nende isikutega koos elavatele või samas elukohas püsivalt viibivatele isikutele

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 27 lõike 3 alusel ning arvestades sama para­grahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 ning lõikes 6 sätestatut kehtestada isikute karantiinis viibimise nõuded eesmärgiga vältida ja tõkestada COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 haiguskoldest väljapoole levikut järgmiselt:

1. Isikul, kellel on diagnoositud COVID-19 haigus, on keelatud alates diagnoosimisest kuni tervenemiseni lahkuda oma elukohast või püsivast viibimiskohast. Elukoha või püsiva viibimiskohana mõistetakse ka varjupaiga- ja turvakoduteenuse osutamise kohta. Isiku tervenemise üle otsustab arst.

2. Punktis 1 nimetatud piirang ei kehti, kui isik on saanud tervishoiutöötaja või politseiametniku korralduse elukohast või püsivast viibimiskohast lahkumiseks, või isiku elu või tervist ohustava hädajuhtumi korral.

3. Isikul, kes elab punktis 1 nimetatud isikuga koos või viibib püsivalt samas viibimiskohas, on keelatud sealt lahkuda, välja arvatud juhul, kui tal puuduvad COVID-19 haiguse sümptomid ja esinevad järgmised asjaolud:

1) kui ta on tervishoiutöötaja või avalikku ülesannet täitev isik, et täita oma tööülesandeid, kui isik jälgib oma tervist tähelepanelikult ning järgib Vabariigi Valitsuse või Terviseameti kehtestatud meetmeid võimaliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks; 2) kui ta hangib elukoha või viibimiskoha läheduses igapäevaseks toimetulekuks hädavajalikku põhjusel, et muul viisil ei ole see võimalik, ja kui ta võtab kasutusele kõik meetmed võimaliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks; 3) kui elukohas ja viibimiskohas on välistatud igasugune kontakt COVID-19 haiguse diagnoosiga isikuga; 4) õues viibimiseks, kui ta võtab kasutusele kõik meetmed võimaliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks; 5) kui isik on saanud punktis 2 nimetatud korralduse.

4. Korralduses kehtestatud nõuete üle teeb järelevalvet Terviseamet, kaasates vajaduse korral ametiabi korras Politsei- ja Piirivalveameti.

5. Massiteabevahendite valdajatel avaldada korraldus.

6. Korraldus jõustub 18. mail 2020. a ja kehtib kuni 1. juulini 2020. a.

Korralduse andmisel on arvestatud asjaolu, et COVID-19 haigus vastab nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 2 lõike 2 alusel uudse ohtliku nakkushaiguse tunnustele, kuna COVID-19 on suure nakatuvusega haigus, mis levib kiiresti ja ulatuslikult ning mille kulg võib olla raske või eluohtlik. Samuti puudub või pole kättesaadav haigusele efektiivne ravi ja haiguse levik võib ületada haiglate ravivõimekuse. Korraldusega kehtestatavad nõuded, meetmed ja piirangud toovad ilmselgelt kaasa olulise ühiskondliku ja majandusliku mõju. Korraldusega kehtestatakse inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi kaitseks nakkushaiguse leviku tõkestamiseks isikute karantiinis viibimise nõuded. Põhjendused ja kaalutlused on esitatud korralduse seletuskirjas, mis avaldatakse Vabariigi Valitsuse veebilehel.

Nakkushaiguse leviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha suurus on korrakaitseseaduse § 23 lõike 4 kohaselt 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning hoida ära nakkushaiguse levik, võib määrata korduvalt.

Korraldust saab vaidlustada, esitades haldusmenetluse seaduses ette nähtud korras vaide 30 päeva jooksul arvates päevast, millal korraldusest teada saadi või oleks pidanud teada saama. Samuti saab korraldust vaidlustada, esitades halduskohtule kaebuse halduskohtumenetluse seadustikus ette nähtud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavaks tegemisest.

Jüri Ratas, eriolukorra juht

Taimar Peterkop, riigisekretär