Kiri: kaunistagem Eesti kojad!

Kiri lugejalt. Foto: Kamilla Selina Lepik

On möödunud ühe inimpõlve jagu aastaid, kui verevärvi lipp asendus sinimustvalgega. Iga eestlane püüdis siis ka endale hankida oma isikliku lipu. Tunne oli uhke ja ülev.

Tänaseks on see tunne paljudel meist kadumas. Miks meile ei lähe enam korda riigi sümbolite austamine? On see mugavus või hoolimatus? Vanem põlvkond tunneb hinges kurbust. Olen kuulnud lugu sellest, kuidas eakas memm, kes noortega ühe katuse all elab, pani tähtpäeval lauale väikse Eesti lipu – majalipu lehvima panemiseks ei olnud tal jõudu. Aga noored ei taibanud meie sinimustvalget välja tuua ...

Ma ise jalutasin oma kodukohas paaril viimasel lipupäeval ning oli väga kurb tõdeda, et vaid pooled meist on pannud kalli lipu pidupäeval välja.