Peeter Raudsepp jagab otseeetris mõtteid elust ja teatrist

Peeter Raudsepp. Foto: Ain Liiva

Rakvere teatri otseeetris kohtub neljapäeval teatrisõpradega teatri kunstiline juht Peeter Raudsepp. “Teatrimõte on väljaspool lava üsna eklektiline, nii on ka minu mõtted teatrist, ühiskonnast, tunnetest, näitlemisest, inimkonna saatusest ja paljust muust hüplikud, aga ehk saavad nad mulle endalegi selgemaks, kui ma neist teile räägin,” kõneles Peeter Raudsepp.

Ta nentis, et proovis näitlejate ees rääkides on seda juhtunud. “Nagu ütles Eesti kuulsaim rääkija polkovniku lesk: “Ma ju ei tea, mida ma mõtlen, enne kui ma seda öelnud ei ole.” Mina nii kuulus rääkija ei ole, nii et mõned mõtted on mul ka ette välja mõeldud.”

Otseeetri eel jagab Peeter Raudsepp “ühte eklektilist ette väljamõeldud mõttekildu”: “Miks ei võta ükski riik endale vapiloomaks ahvi? Oleme ju kõik veendunud, et just temast oleme arenenud inimeseks ehk siis, kui poleks olnud ahve, poleks ka inimesi. Meile meeldib riigivappidel kujutada lõvisid ja kotkaid, sarvega hobuseid, kõik need on kas füüsiliselt tugevaimad oma liigi esindajad või evivad suisa maagilist võlujõudu. Aga ahv tekitab meis nagu ebamugavust, pigem on ta midagi lolli ja pealiskaudset, teisisõnu nõrka. Kas ahvi oma eellasena naeruvääristades pole me teatavas mõttes pubekate moodi, kes oma vanemaid omaealiste seltsis häbenevad ja nendesse demonstratiivselt üleolevalt või ükskõikselt suhtuvad?

Tegelikult oleks meil praegusel ajal just ahvide nõrkusest õppida. Kas pole tähelepanuväärne, et evolutsiooni käigus on just üksikisendina nõrgast ahvist kujunenud üliintelligentne eluvorm – inimene? Ahvide sotsiaalsus, uudishimu ehk siis avatus uuele ja koostöövõime on aeglaselt, aga kindlalt selliseid mägesid paigast liigutanud, milleks ükski vägevam loom pole suuteline olnud.

Nii et nõrkus on olnud alati meie liigi tugevuseks. Nõrkus pole midagi, mille üle halada ja mida varjata, vaid see tuleb ikka ja uuesti arendada paindlikkuseks, partnerluseks, koos tegutsemiseks. Nii et valigem eeskujuks ahv, mitte lõvi, kotkas või ühe sarvega suksu, või mis?”