Nädala kaja: kriisist väljatuleku valud

Toomas Herm. Foto: Vladislav Musakko

Lõppeva nädala märksõna on kindlasti eriolukorra lõpp. Samas on rõhutatud kõikvõimalikel tasanditel, et eriolukorra lõpp ei too kaasa ohu kadumist. Seepärast tuleb endist viisi järgida kehtestatud reegleid ja töökorraldust. Kui keeruline see on, kirjeldan ühe kohtuistungi näitel.

Neljapäeval oli Rakvere kohtumajas protsess mehe üle, keda süüdistati tapmiskatses ja kehalises väärkohtlemises. Üks kannatanutest asus Soomes, ta elab ja töötab seal. Ta ei tahtnud Eestisse tulla, sest tema andmetel pidanuks ta naastes olema 14 päeva karantiinis. Kohtusaalis olijad aga nimetasid seda vananenud infoks. Seega on inimestel kehtiva korra kohta erinev teave.

Kohtunik Tiit Kullerkupp rääkis istungil, et kohtud lähevad järk-järgult üle tavapärasele töökorraldusele ja endiselt soovitatakse istungitel kasutada elektroonilisi sidevahendeid.

Videosilla loomine põhjanaabrite juures oleva kannatanuga osutus aga keeruliseks. Ja nii kerkis päevakorrale küsimus, kas istungit saab kannatanu osaluseta üldse pidada.

Süüdistatava kaitsja, vandeadvokaadi abi Heiki Kuningas ütles, et saab, sest tõrkeid videosilla loomisel on pahatihti varemgi olnud ja poleks mõistlik jääda lootma elektroonilistele sidevahenditele.

Kohtunik Tiit Kullerkupp väitis, et siis ei saaks täita kriisist väljatulekuks antud juhist kasutada võimalusel ikkagi elektroonilisi lahendusi.

"Kohtunik oli sunnitud prokuröri tõendite esitamisel tagant kiirustama, sest polnud kindel, kaua see suure vaevaga loodud videosild Eesti ja Soome vahel toimib."

Lõpuks videosild Soome ja Eesti vahel siiski loodi. Kohtunik Kullerkupp oli sunnitud prokurör Liina Pikmat tõendite esitamisel tagant kiirustama, sest polnud kindel, kaua see suure vaevaga loodud videosild toimib, ning mõistlik olnuks võimalikult kiiresti Soomes olevat kannatanut küsitleda.

Kohtunik pakkus nii protsessi osalistele kui ka istungit jälgima tulnud publikule kanda soovitatud kaitsemaske, mida kohtukordnikud lahkesti jagavat. Mitte keegi ei avaldanud soovi. Aga pidanuks soovima vähemalt neli inimest.

Et tagada kohtusaalis 2+2-reegli täitmine, ei istunud rahvakohtunikud nagu tavaliselt kohtuniku kõrval, vaid prokuröri ja kaitsja poolse laua taga.

Tekkis olukord, kus laua taga istusid rahvakohtunik, prokurör ja kaks tõlki. Kaitsemaskideta. Kirjeldasin seda tuttavale rahvakohtunikule, kes kohe ütles, et nõutud kahemeetrist vahemaad nelja inimese puhul tagada ei olnud võimalik.

Samas lisas ta, et neid kaitsemaske on väga paha kasutada, eriti neil, kel prillid: lähevad kohe uduseks.