Kersti Kaljulaid: RMK puhkekohtades võiks alkoholi tarvitamise ära keelata

President Kaljulaiu sõnul peaks seltskonnaga looduses liikudes tähelepanu pöörama vaikusele. Foto: Ain Liiva

Neljapäeval Tudu looduskaitsealal rektel käinud president Kersti Kaljulaid kinnitas, et kontrast 20 aasta taguse ja tänase Lääne-Virumaa vahel on väga suur. 

Aasta oli vist 1999, kui Kersti Kaljulaid, toonase peaministri Mart Laari nõunik, Virumaa Teataja toimetust külastas. Siis ei osanud tulevikku keegi ette näha, küll aga viskas Laar oma nõuniku kulul nalja, vastates küsimusele asjade meelespidamise kohta, et tal on selle jaoks Kersti taskus. President Kersti Kaljulaidil see konkreetne seik meeles pole, küll aga mäletab ta, et Laar helistas talle vahel ka öösel, küsides näiteks, milline on Bulgaaria SKP.

President Kersti Kaljulaid, mis oli teie Tudu-rekte eesmärk?

Käisime vaatamas eelmisel aastal alustatud soode taastamise projekti. Selle asja mõte on, et kohad, kust on kunagi kaevandatud turvast, võiksid taastuda selliseks, nagu loodus need kunagi loonud on. See ei ole tähtis mitte ainult selle pärast, et meile, inimestele meeldib soos või rabas jalutamas käia, vaid sellepärast, et alad, kust on turvast kaevandatud ei seo enam süsinikdioksiidi. Vastupidi, kaevandatud alad eritavad seda.

Selle jaoks, et nii ei jääks, on Eestimaa Loodusefond ja teised loodusest hoolivad inimesed, Euroopa Liidu rahadega valdavalt, asutanud taastatvaid alasid.

Kõndisime taastatvast alast üle Tudu järveni, kus on väga tore õpperada, mille peal on pildid, kus on suurtele ja väikestele ära seletatud mis siin täpselt toimub. Uus õperada on küll lühike, vaid 700 meetrit. Kuna täna (neljapäeval) on ligipääsetavuse päev, siis tasub ära mainida, et sinna saab nii lapsevankri kui ka ratastooliga. Sinna on paigaldatud ka käsipuud, mis pimedatel aitab rada läbida. Väikeste laste jaoks see käsipuu lausa kahetasandiliseks tehtud, et nad üle laudtee ääre alla ei kukuks.

See on ka selline õpperada, kus kasutatakse mõnusat jutustavat stiili, seal on ka eraldi lastele mõeldud muinasjutt ning suurte inimeste tekstid. Suurtele mõeldud tekstidest oli osa murdekeelne.

Kuna praegu on lisaks looduskaitseaastale ka looduskaitse kuu siis on hästi oluline mitte tulla ainult korraks metsa ja lõket teha, vaid vaikselt vaataksime ka ringi. Loomulikult endast mitte risu maha jätta.

Möödunud aastal käisin siin aladel lugu tegemas ning meelde jäi fakt, et soos on palju asukohti, kuhu masinatega ligi ei saa, palju tööd tuleb soode taastamisel käsitsi ära teha.

Kõik see on looduskaitsjatel läbi modelleeritud. Aga ma arvan, et neid kohti, kuhu masinaga ligi ei saa on vähem, kui neid kuhu saab. Ma arvan, et pudelikael ei ole täna huviliste ja tööjõu puudus. Ma siiralt väga loodan, et pealekasvav põldkond oskab väärtustada, mida me siin täna teeme. Objektiivsetel põhjustel ei ole pidanud noored väga muretsema, kust mu homsed kaerahelbed tulevad. Elatustase on 30 aastaga märkimisväärselt Eestis paranenud. Noortel on aega mõelda ka eksistentsiaalsematele asjadele. Nad on palju keskkonna teadlikumad kui eakamad inimesed.

Kindlasti on noored rohkem valmis kaasa lööma, kui ka oma igapäevast elu elama prügistamata ja reostamata.

Õpperaja lõppu rajati RMK metsamajake, kus on võimalik grillida, ööbida ja seltskonnaga aega veeta. Mis on teie hinnang sellistele majakestele?

Mul oli selline ettepanek, mis tundus teistele retkel käijatele ka meeldivat, et metsamajakeste kasutustingimustesse peaks alkoholitarvitamise ära keelama ning et seal ei tehtaks mürareostust. Hästi paljud metsamajad asuvad rabamassiivide servadel ja vesi kannab väga hästi raadiost tulevat müra. Üks asi on see, et me häirime teisi külastajaid, kuid me ei tea, mida sellest arvab siinne elustik. See on ju kellegi kodu, alati. Ja tõepoolest, teistel loodussõpradel on keeruline linnulaulu nautida, kui pidu ikka veel ei ole lõppenud.

Lääne-Virumaaga seoses on meeles selline juhtum, et 90ndate lõpus sattusite Virumaa Teataja toimetusse, toonase Mart Laari nõunikuna. Ajakirjanik oli Mart Laari käest küsinud, et kuidas tal nii hea faktiteadmine on ja kuidas tal kõik alati meeles püsib. Mart Laar vastas, et tal on Kersti taskus. Kas mäletate käiku Virumaale?

Virumaale käik on täitsa isegi meeles. Mulle meenuvad kohe mõned ettevõtted, kus me käisime. Mulle meenub ka see, et peaminister Laar võis helistada suvalisel hetkel ja küsida näiteks, mis on Bulgaaria SKP või mitu korda on Bulgaaria elatustase Eestist madalam või kõrgem. Selleks peavad kõik nõunikud valmis olema, see käib ametiga kaasas.

Võrrelge tolle ja praeguse aegset Virumaad, kui suur on kontrast?

Eesti maaettevõtlus on väga kõvasti arenenud. Põllumajandus on väga efektiivne. Praktiliselt puuduvad kasutusele võtmata maad. Vahepeal isegi imestan, et isegi soo servas on traktor, kuidas ta ometigi sinna on saanud. Teine asi on muidugi see, et inimestel on hästi palju rohkem võimalik ringi liikuda autodega võrreldes tolle ajaga. Sellega seoses on meil vaja ikka meelde tuletada, kuidas kõiksugused matka- ja RMK alad püsiksid puhtana. 20 aastat tagasi oli selliseid inimesi, kes läksid lihtsalt seltskonnaga metsa, oli palju-palju vähem.

Prügist on hästi palju räägitud, seda hakkab vähemaks jääma. Aga seltskonnareostus, et loodus on vaikselt olemise, selle kallal tuleb veel kõvasti tööd teha.

Sel suvel tuleb kindlasti kõva siseturismi aasta.

Jah, just sellepärast ma seda räägingi. Meil on sel aastal ainult siseturism ning peame sel aastal seda nautima. Ma väga loodan et kõik turismitalud ja külalistemajad on sel aastal meid endid täis.

Mõlemad Virumaad on täielikud seiklus- ja matkaturismi paradiisid, kindlasti ka vähem käidud. Siin kandis on nii palju avastamata ja looduskauneid kohti, tulge edasi ja veel edasi. Kuid palun arvestage loodusega nii prügi koristamisel kui ka müra tehes.