Eesti turismiarendajad ootavad suuremat selgust sügiseks

Katrin Uuspõld
Copy
Maakondlike turismiinfokeskuste ja külastuskeskuste ärimudel on ajale jalgu jäänud ning riigi prioriteet on leida rohkem IT-sisendeid.
Maakondlike turismiinfokeskuste ja külastuskeskuste ärimudel on ajale jalgu jäänud ning riigi prioriteet on leida rohkem IT-sisendeid. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Hiljuti Liimala rannas asuvas Tulivee keskuses kokku tulnud sihtasutuse Põhja-Eesti Turism asutajaliikmed, nõukogu ja EAS-i turismiarenduskeskuse esindajad nentisid, et koroonakriis mõjutab tugevalt turismi ning sektor vajab ka riigi toetust.

EAS-i turismiarenduskeskuse uus juht Liina Maria Lepik tõdes, et maailma räsiva koroonakriisi hoop on avaldanud Eesti majandusele väga lühikese aja jooksul tuntavat mõju. Arvestades asjaolu, et välisturgude avanemine võtab veel aega, on kavandamisel sektorit toetav siseturismikampaania. 

EAS-i turismiarenduskeskuse sihtkohtade arendusjuht Kristiina Jors rõhutas, et sihtkohtade areng on Eesti turismi seisukohast äärmiselt oluline. Ta tõi välja, et Eestis on praegu umbes 60 turismivõrgustikku, millest osa geograafiliselt kattuvad. Turismiga tegelevate töötajate arv on neis enamasti väga väike ja on tekkinud olukord, kus üks inimene teeb kõike. Seetõttu on Jorsi hinnangul tegu pigem turismitegevuste koordineerimise kui tervikliku sihtkohaarendusega.

Tõdeti, et maakondlike turismiinfokeskuste ja külastuskeskuste ärimudel on ajale jalgu jäänud ning praegune prioriteet on suunata riigi raha digitaliseerimisele ehk tagada andmehaldus ja turismiobjektide kvaliteet online-kanalites. EAS-i turismiarenduskeskuse hinnangul on optimaalne sihtkoha arendusorganisatsioonide arv Eestis viis kuni kaheksa, kuid arvust tähtsam on võimekus ehk raha, inimesed ja kompetentsid. Piirkondadelt oodatakse terviklikke ärilahendusi, senisest tõhusamat avaliku ja erasektori vahelist koostööd ja rahalist panustamist sihtkohtades.

SA Põhja-Eesti Turism nõukogu liige, Rakvere linnapea Triin Varek nentis, et kuna sihtkoha arendusorganisatsioonide riiklike rahastustingimuste ja suuniste kohta praegu informatsioon puudub, on keeruline tulevikku puudutavaid otsuseid teha. "Täpsem info peaks riigilt tulema septembriks. Muidugi tuleb toetada turismi, siseturismi atraktiivsemaks muuta. Loodan, et Eesti inimesed avastavad enda jaoks Eestis puhkamise võimalusi," märkis Varek.

SA Põhja-Eesti Turism on Harjumaa, Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa, Järvamaa ja Raplamaa omavalitsuste liitude ning Eesti Maaturismi asutatud regionaalne turismiorganisatsioon, mille eesmärk on koordineerida ning arendada turismi ja turismiettevõtlusele vajalikku keskkonda Põhja-Eestis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles