Miks tuleb jälle hakata fosforiiti uurima?

Johannes Vind. Foto: Erakogu

Tänavu suvel soovib Eesti geoloogiateenistus (EGT) teha Lääne- ja Ida-Virumaal puurimistöid, mille eesmärgiks on uute puursüdamike alusel kontrollida enam kui 40 aastat tagasi tehtud fosforiidiuuringute andmestikku. Kavas on rajada 16 puurauku ning lisaks on koostamisel uuringuloa taotlus veel umbes 14 asukohas puurimiseks.

Kavandatavatel uurimistöödel on kolm peamist eesmärki: varasema uuringuandmestiku kontroll, eeltöö nõukogudeaegse uurimisandmestiku ja uute puursüdamike uurimisel saadava info kajastamiseks rahvusvaheliselt tunnustatud uurimisstandardite kohaselt ning info kogumine fosforiidis ja selle katendi kivimites leiduvate haruldaste ja hajutatud metallide esinemise kohta.

1950.–1980. aastatel korraldati Põhja-Eestis ulatuslikud fosforiidiuuringud, mille käigus tehti kindlaks Rakvere, Toolse ja Aseri fosforiidimaardla. Tol ajal puuriti üle 2000 fosforiidiuuringute puur­augu ning kõikide nende puuraukude kohta on geoloogiafondis säilinud tollaste uuringute kirjalik andmestik, mis enamasti küll piirdub vaid fosforiidikihtkonna paksuse määramisega puursüdamikes ning geokeemiliste analüüside tulemuste esitamisega toona väetisetootmise seisukohalt huvi pakkunud keemiliste elementide fosfori, raua ja magneesiumi sisalduse kohta.