/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2020/05/27/13122020t1h740d.jpg)
Eesti Panga ökonomisti Orsolya Soosaare hinnangul on palgakasv kriisi tõttu aeglustunud.
Palgakasvu aeglustumist on oodata ka edaspidi
Selle trendi jätkumist on oodata edaspidigi, kuna viiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangud mõjutasid ettevõtteid aprillis ja mais veelgi enam kui märtsis.
Statistikaameti andmete kohaselt oli keskmine brutokuupalk tänavu esimeses kvartalis 1404 eurot, mis on 4,8 protsenti suurem kui eelmisel aastal samal ajal.
Soosaar tõi esile, et märtsis, kui tööturgu mõjutas juba koroonakriis, kahanes keskmine palk aastavõrdluses 19 tegevusalast seitsmes.
“Palgakasvu aeglustumises oli suur roll hulgi- ja jaekaubanduse tegevusalal, kus kvartali keskmisena kahanes täistööajale taandatud kuupalk aasta varasemaga võrreldes 8,7 protsenti. Samal ajal vähenes seal ka täistööajale taandatud töötajate arv, tõenäoliselt nii töökoormuse kui ka töötajate hulga vähenemise tõttu kokku 15 protsenti,” märkis ökonomist.
Tema hinnangul on siiski tõenäoline, et palgalangust kaubanduses mõjutasid lisaks kriisile muud tegurid, sest kuise statistika põhjal kahanes kuupalk kaubanduses juba jaanuaris ning veebruaris.
Palgakasvu aeglustamist mõjutab Soosaare sõnul tõenäoliselt ka palgahüvitis, mille määr on 70 protsenti varasemast palgast, millele lisandub minimaalselt 150 euro suurune tööandja panus.