Galerii. Maskid, desovahendid ja kolm klassiruumi: noored kribavad vabatahtlikku eesti keele riigieksamit

Täna kirjutasid Kadrina keskkooli 36 abituriendist vabatahtliku eesti keele riigieksami 30 neidu-noormeest. 

FOTO: Ain Liiva/As Postimees Grupp

Kui tavapäraselt toimub eesti keele riigieksam aprillis, siis sel aastal anti avalöök riigieksamitele ligi kuu aega hiljem. Palju on teistmoodi. Kadrina keskkoolis olid kooli 30 noormeest-neidu jaotatud kolme klassi. Õpetajad kandsid maske, õpilased kasutasid desovahendeid, kehtis 2+2-reegel.

"Loodan, et tunnete meid ära," sõnas Kadrina keskkooli direktor Arvo Pani enne eksamit. Tõsi, õpetajad olid justkui eesliinitöötajad.  

Kadrina keskkooli emakeeleõpetaja Liivi Heinla ütles, et tema ei usu, et üheks kirjanditeemaks on 2020. aasta märk – koroona.

"Ammu pole nii, et kui on Anton Hansen Tammsaare sünnipäev, siis teema on temast. Need teemad on ammu valmis," rääkis Heinla. Kultuur ja keel, loodus, teadus ja tehnoloogia on valdkonnad, mille kohta lastakse noortel mõtteid seada. Küsimus, kas "Tõde ja õigus" on raamat, mis sobitub jätkuvalt igasse teemasse, pani õpetaja muhelema. "Päris alati ei saa. Andrest ja Pearut saab sobitada nii valesse konteksti, kui võib olla. Ma ikka soovitan noortel üle vaadata põhiasjad, näiteks mis oli Andrese teise naise nimi," sõnas Heinla. 

Pikaajaline õpetaja sõnas, et kuud distantsõppel oli hea süvenemise ja kordamise aeg. "Proovikirjandid said kenasti tehtud. Kirjanduses võivad olla mõned lüngad, nüüdiskirjanduse periood jäi pooleli," lausus Heinla. 

Noored on õpetaja sõnul tublid, nii et ta ei muretse. "Elan kaasa, aga ei muretse. Tööd on tehtud piisavalt. Olen kõik teinud. Soovin, et kõik läheks hästi." 

Viimane soovitus enne eksamit oli õpetajal olnud lihtne: magage, ärge muretsege, sööge kõht täis. 

Eksaminand Maria Mäe sõnas, et tunneb ennast tavaliselt, närvi pole ollagi. Neiu tunnistas, et on praegu eksami tegemiseks kõige targem. Ta on küll sisetunde pealt tegutseja, kuid keelereegleid püüab jälgida. 

"Tean ka seda, mis teemasid ma väldin. Poliitika mind ei kõneta, koroonat on ülepeakaela palju," sõnas Maria Mäe. 

Abiturient Mirko Raik nentis, et tema läheb kirjandit kirjutades välja sama teema peale, millele proovieksamil. "Ühiskonna probleemid, võrdõiguslikkus – soorollid, rassiteemad ja seksuaalvähemused. Kõik on oluline ja saab kajastatud," sõnas noormees. 

Tal oli eesmärk sooritada eksam vähemalt 80 punktile. "Tahaksin enda tööga rahule jääda. Äkki on täna see õnn, et nii on," ütles Mirko Raik. 

Kuna riigieksamid on sel aastal eriolukorra tõttu vabatahtlikud, teeb Kadrina keskkooli 36 abituriendist eesti keele riigieksamit 30 neidu-noormeest. 

Eesti keele eksamile on üle Eesti registreerunud 6264 gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse lõpetajat. 

Eesti keele riigieksam on kaheosaline ning sellega mõõdetakse lugemis- ja kirjutamisoskust. Eksamitöös on neli varianti, millest õpilane valib ühe. Lugemisosa ülesanded tuginevad tekstidele, mis esindavad ilukirjandust, publitsistikat ja populaarteadust. Kirjutamisosas tuleb eksaminandil luua 400-sõnaline arutlev kirjand ning see pealkirjastada. Eesti keele riigieksam kestab kuus tundi.

Riigieksamite periood jätkub järgmisel reedel matemaatika eksamiga. Inglise keele riigieksamit sel kevadel ei korraldata. 

Riigieksamite tegijaid on tänavu 9861, kellest 8352 on gümnaasiumiõpilased, 544 gümnaasiumi varem lõpetanud ning 965 kutseõppeasutuste õpilased.

Riigieksamite tulemused on teada hiljemalt 30. juunil ning avaldatakse infosüsteemis EIS ja riigiportaalis www.eesti.ee. Õpilastele väljastatakse elektroonilised riigieksamitunnistused hiljemalt 1. juulil.

Tagasi üles