Nädala kaja: loodus tühja kohta ei salli

Veiki Ojaperv. Foto: Vladislav Musakko

Eelmisel esmaspäeval lõpetati Eestis eriolukord. Kuigi see asendati veidi kurjakuulutavamalt kõlava hädaolukorraga, on tegelikult olukord silmanähtavalt paranema hakanud. Kui kohvikutes tohib jälle ilma suurema hirmuta kohvi nautida ja spordisaalides taas jõu- ja ilunumbreid näidata, siis järgmise nädala alguses avatakse veel hulk asutusi, näiteks spaad ja saunad. Paistab, et elu hakkab oma tavapärasesse rütmi tagasi jõudma.

Veel üks märk rütmi taastumisest on järjekordne kaklus poliitmaastikul. Polnudki ammu mingis majandussektoris tegutsejate ja poliitikute vahelisest tülist lugenud. Seekordseks teemaks maasikakasvatajate vajadus võõrtööjõu järele. Riik süüdistab kasvatajaid kollektiivses maksupettuses ja kasvatajad riiki omakorda liiga rangetes piirangutes, mis ei luba võõrtööjõudu maasikapõldudele appi kutsuda.

Saagu sellest tülist mis saab, aga maasikatest tühjaks turud kindlasti ei jää, kuigi ähvardusi on kõlanud. Majanduses on alati mingi võimalus, näiteks tuleb uus ja kohanemisvõimeline ettevõte, kes raskest olukorrast hoolimata toodet või teenust pakkuda suudab. Loodus tühja kohta ei salli.

"Majanduses on alati mingi võimalus, näiteks tuleb uus ja kohanemisvõimeline ettevõte, kes raskest olukorrast hoolimata toodet või teenust pakkuda suudab."

Tühi koht looduses siiski sel nädalal tekkis. 1920. aastatel Ubja lähistele rajatud põlevkivikaevanduse käik vajus sisse. Tagajärjeks suur auk keset põldu. Teadjamad inimesed räägivad, et ega see ainukeseks varisemiseks seal ei jää, kuna teatavasti kaevandati sada aastat tagasi Ubja kandis põlevkivi küllaltki maapinna lähedalt. Vanade kaevanduskäikude toestus on oma aja lihtsalt ära elanud ja nüüd näeme tagajärgi. Vahel paneb mõtlema, milliste probleemide pärast meie järeltulijad saja aasta pärast pingutama peavad.

Pingutamisest rääkides. Sel aastal on riigieksamid vabatahtlikud, kuid äärmiselt hea meel on tõdeda, et hämmastavalt suur osa õpilasi otsustas siiski eksamite tegemise kasuks. Eile sooritasid Kadrina keskkooli 36 abituriendist lausa 30 emakeeleeksamit.

Tõsi, eksamikord oli veidi teistsugune, kui oleme harjunud: kummikinnastes ja maskides õppejõud, desovahendid laudade peal. Kõik muidugi selleks, et kurja viirust, mis kuhugi kadunud pole, eemal hoida. Loodetavasti meenutavad õpilased kunagi seda eriskummalist olukorda ja mõtlevad sellele, kuidas mingil ajal oli maailm totaalselt pea peale pööratud. Järsku sünnivad sellest ajajärgust uued kasulikud ideed, mis meie tulevikku helgemaks muudavad.