Meie loeme

Jüri Kaarel Runnel. Foto: Erakogu

Maailmas toimuv on tõsiselt mõtlemapanev. Ma tavaliselt ei ütle oma arvamusi välja, kuna kardan ennast väljendada, kardan kaotada neid väheseid inimsidemeid, mis mul veel alles on, kuid tunnen, et asjaolu sunnil peaksin ka mina midagi välja ütlema ja oma seisukohta väljendama.

Näen, kuidas USA-s julgevad inimesed oma õiguste eest seista, isegi kui see on neile ohtlik. Politseivägivald ja valitsusepoolne protestide mahasurumine on õudne, kuid rahvamasside nägemine tänaval, sotsiaalmeedias käiva diskussiooni lugemine on innustav. Asjad ei muutu, kui inimesed ei ütle välja, mida nad mõtlevad, ei seisa enda ega teiste õiguste eest.

Meie valitsuses istub praegu neofašistlik partei, kelle juhid saavad palju inspiratsiooni USA presidendilt, kes hiljuti õhutas politseid ja ka n-ö rahvuskangelasi meeleavaldusi maha suruma, samas kui teises tiivas on meil neoliberaalsed poliitikud, kellele on paremäärmuslastele kergelt näppude vastu löömine piisav, et hoida ära Eesti riigi radikaliseerumist.