Sisukord
Uudised
Postimees

Kiirabitöötajad ei ole koroonaviirusega nakatunud

1 min lugemist
Lenne Rätsep. FOTO: Ain Liiva

Koroonaviiruse levides oli Karell Kiirabil Lääne- ja Ida-Virumaal lisaks tavapärastele brigaadidele eriolukorra ajal koduvalves ööpäev läbi kaks brigaadi, kelle abi siiski ei vajatud.

“Kokkuvõttes läks Virumaal päris kenasti, sest olime valmis palju suurema hulga patsientide teenindamiseks. Ütleme nii, et laias laastus [koroonaviiruse levik] kiirabi tööd ei häirinud ja saime kõikide väljakutsetega väga hästi hakkama,” kõneles Karell Kiirabi juhatuse liige Lenne Rätsep. Ta lisas, et hirm viiruse ees oli nii kiirabitöötajate kui ka kõigi teiste inimeste puhul samas põhjendatud. “Parem karta kui kahetseda,” märkis Rätsep.

Karell Kiirabi juhi sõnul anti Lääne-Virumaal viimane positiivne koroonaviiruse proov 7. aprillil. Võrdluseks: naabermaakonnas Ida-Virumaal sai mitu inimest koroonaviiruse suhtes positiivse testitulemuse alles mõned päevad tagasi.

Seevastu on õnnelikul kombel jäänud uuest viirusest puutumata kõik kiirabitöötajad. “Karell Kiirabis ei ole haigestunud ükski töötaja COVID-19-sse ega nakatunud koroonaviiruse tagajärjel,” rääkis Lenne Rätsep. Oleme töötajaid testinud ka juhuvalimi alusel, et kõik, kes kutseid teenindavad, ei oleks ise ohuks patsiendile,” lisas ta.

Koroonapandeemia tõttu koolitas Karell Kiirabi kõiki kiirabitöötajaid uutel alustel kasutama isikukaitsevahendeid. Rätsepa sõnul kasutatakse igapäevases töös kiirabis isikukaitsevahendeid vastavalt sellele, milline on kutse ohuhinnang.

“Sedavõrd massiline [isikukaitsevahendite] kasutamine enne hädaolukorda ei olnud igapäevase töörutiini osa,” kõneles ta. “Seetõttu tuli kõik vajalikud tehnikad uuesti meelde tuletada ja riidesse panekut ka treenida. Alustasime sellega kohe, kui esimene positiivne patsient oli Eestis tuvastatud.”

Eriti suurt tähelepanu pöörati turvalisusele. “Meie õnneks toimisid ka kõik tarneahelad ning meil ei tekkinud isikukaitsevahendite defitsiiti. Tegime palju koostööd häirekeskusega ja seetõttu saime olulist informatsiooni patsiendi kohta juba enne, kui tema juurde jõudsime,” rääkis Rätsep.

Seotud lood
02.06.2020 04.06.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto