Rakvere Urb.Energy projekti lõppkonverentsil tõdeti, et paneelmaja ei pea olema igav ja kole ning suurte kortermajade renoveerimine ei tõsta elanike jaoks kulusid.
Kortermajad vajavad uusi kasukaid
11. jaanuar 2012, 13:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rakvere linnaarhitekt Raul Järg rääkis, et suurte kortermajade renoveerimine annab elanike jaoks lisaks energiasäästule ka võimaluse muuta oma kodu funktsionaalsemaks ja mugavamaks. “Seda näiteks lisarõdude või kas või rattamajade ehitamisega,” sõnas ta ja lisas, et paneelmaja ei pea olema igav ja kole.
Linnaarhitekt arvas, et kui ühistud teevad majad korda, on ka linnal suurem motivatsioon korrastada majade vahele jääv linnaruum. “Kui renoveeritud korteri väärtus kasvab, siis renoveerimata korteri väärtus väheneb pikemas perspektiivis oluliselt,” märkis Järg.
SA KredEx eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juht Mirja Adler rääkis, et KredEx pakub korteriühistutele majade renoveerimiseks soodsa intressiga laenu ja ka toetusmeetmeid. “Toetuse ja laenu saamise eeltingimusteks on energiaauditi läbiviimine ja valmis ehitusprojekt,” selgitas Adler.
Samas on KredExist võimalik saada toetust ka energiaauditi tegemiseks (kuni 50%, maksimaalselt 700 eurot) ja ehitusprojekti koostamiseks (kuni 50%, maksimaalselt 4000 eurot).
Renoveerimislaen on Adleri sõnul tavalisest pangalaenust märksa soodsama intressiga, kuid ühistutel tasub kiirustada, sest kaks kolmandikku laenuressursist ehk 32 miljonit eurot 49 miljonist eurost on juba välja laenatud. Lääne-Virumaal on KredExi sooduslaenu praeguse seisuga võtnud üheksa ühistut, neist kolm Rakveres.
Renoveerimistoetust saab taotleda 30. novembrini, toetuse määrad on vas¬ta¬valt saavutatavale energiasäästule 15-35%.
Energiapartner OÜ energiaaudiitor Jaan Palu rääkis, et soojasäästlikumad on suurplokkidest majad, tellistest ja silikaadist elamud on aga suurema soojusenergia tarbega. “Kui soojustada seinad ja katu¬sed, renoveerida küttesüsteemid ja tagastada soojuspumba abil ventilatsiooniõhk, on võimalik saavutada küttesoojuse säästu isegi kuni 75 protsenti,” lausus Palu.
Konsultant Aare Vabamägi tõdes, et renoveerimata kortermajades ulatub energiatarve kuni 200 kWh köetava pinna ruutmeetri kohta, mis tähendab rahas 14 eurot ruutmeetri peale. “Energiasäästlikus majas on energiatarve 60-70 kWh ruutmeetrile ehk umbes 5 eurot ruutmeetri kohta,” tõi ta võrdluseks.
Vabamägi sõnul maksab 60 korteriga viiekorruselise maja energiasäästlikuks renoveerimine 450 000-600 000 eurot. “Oletame, et ruutmeetri kohta on võimalik säästa küttekuludelt aastas 7,5 eurot, 35% saab KredExist toetust, ülejäänud laenusumma katteks tuleb pangale maksta 20 aasta jooksul 0,6 eurot ruutmeetri kohta kuus ehk 7,2 eurot ruutmeetri kohta aastas,” arvutas ta.
“Minu arvates on see täiesti talutav summa, mis on võimalik katta saadava 7,5 euro suuruse energiasäästuga,” rääkis Vabamägi ja lisas, et seega ei tähenda suure pangalaenu võtmine elanike jaoks lisakulusid, tulemuseks on aga ilus korda tehtud maja, kus on värske õhk.
“Kui me ei tee midagi, siis praeguse het¬ke hindasid arvestades tuleb 20 aasta jooksul maksta küttekuludeks 756 000 eurot, kuid kui maja korda teha, kulub küttele 294 000 eurot, vahe on 462 000 eurot. Kui maja renoveerimiseks kulub 600 000 eurot, millest 35% ehk 210 000 eurot on toetus, siis on vahe 72 000 eurot majarahva kasuks,” arvutas ta teisel kombel.
“Nii et kasukas selga kõikidele välispiiretele, regulaatorventiilid küttekehadele ja ventilatsioonist soojus tuppa tagasi,” luges Vabamägi ette tööd, mis tegemist vajavad.