Sünnituseas naisi jääb iga aastaga vähemaks

Alis Tammur. Foto: Erakogu

Eesti rahvaarv on viimased neliteist aastat olnud 1,3 miljonit. Praeguste suundumuste jätkudes jääb see nii veel paljudeks aastakümneteks. Möödunud aastal suurenes rahvaarv 0,3 protsenti, mis on viimaste aastate keskmine tulemus. Samas on muret tekitav asjaolu, et lisanduv noorte vanuserühm on pensionile siirdujatest veerandi väiksem.

Viimased kuus aastat on suurenenud summaarne sündimuskordaja, mis näitab keskmist laste arvu naise kohta. Samal ajal on Eestis igal aastal püsivalt sündinud umbes 14 000 last. Sündivate laste arv püsib ühesugune põhjusel, et eelnevast kolmandiku väiksem 1990. aastate sünnipõlvkond on jõudnud pereloomise ikka. Keskmine sünnitaja on 30 aasta ja kuue kuu ning keskmine esmasünnitaja 28 aasta ja kahe kuu vanune. See tähendab, et aktiivses sünnituseas on iga aastaga järjest vähem naisi.

Summaarne sündimuskordaja oli sel sajandil kõige madalam 2001. aastal (1,32) ning kõige kõrgem aastatel 2008–2010 (1,72). Pärast eelmist majanduskriisi oli summaarne sündimuskordaja kõige madalamas seisus 2013. aastal (1,52), misjärel on tulnud kasv. Järsk hüpe oli 2018. aastal, mil kordaja suurenes 1,67-ni. Seda selgitab aasta varem kehtima hakanud lasterikaste perede toetussüsteem. Möödunud aastal oli summaarne sündimuskordaja 1,66 ja seda väikest langust võib pidada juhuslikuks kõikumiseks. Pigem näitab trend, et uue toetuse tekkimise mõju on olnud teist aastat positiivne.