N, 2.02.2023

Esmakordne osavõtt tõi noortele mälumängu meistritiitli

Esmakordne osavõtt tõi noortele mälumängu meistritiitli
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Meistritiitliga pärjatud hakkajad noored koos taustajõududega. Vasakult Ann-Marii Suvorov, Timo Tiimus, Kris Sipolainen, raamatukogutöötaja Ingela Siniallik, Markus Jõgi ja õpetaja Heli Kirsi.
Meistritiitliga pärjatud hakkajad noored koos taustajõududega. Vasakult Ann-Marii Suvorov, Timo Tiimus, Kris Sipolainen, raamatukogutöötaja Ingela Siniallik, Markus Jõgi ja õpetaja Heli Kirsi. Foto: Vladislav Musakko

Rakvere gümnaasiumi teadmisjanulised õppurid Markus Jõgi, Kris Sipolainen, Ann-Marii Suvorov ja Timo Tiimus krooniti õnnelike juhuste toel XVII koolinoorte meistrivõistlustel mälumängus põhikoolide kategooria meistriks.

Rakvere gümnaasiumi 9. klassi õppurid pälvisid Eesti meistrivõistluste maakondlikus eelvoorus veenva võidu. Tiimi kapteni Markus Jõgi sõnul lausa topeltskooriga. Varasematel aastatel vaid maakondlikest mälumängudest ühtse tiimina osa võtnud Rakvere gümnaasiumi noored noogutasid üheskoos küsimuse peale, kas võitudega on nad juba harjunud. Ei midagi uut nende jaoks. Kui, siis esmakordne üleriigilise võidu kogemus.

27. novembril toimunud poolfinaal jäi sel aastal aga ainsaks katsumuseks ja tõelist lõpuheitlust finaali näol Viimsis ei toimunudki. Teadagi eriolukorra tõttu riigis. Seega krooniti poolfinaali tulemustele tuginedes 22. märtsil Eesti meistriteks koolinoorte mälumängus Rakvere gümnaasiumi tiim. Oli see õnn, mis naeratas, või oleks võit koju tulnud ka finaali toimumise korral? Fakt on, et meistritiitel teeniti välja tasavägisel mõistusekatsumisel. Kuigi võiduni viisid tugevad 71 punkti, jäid teise koha saavutanud Gustav Adolfi gümnaasiumi tiimi õpilased Rakvere gümnaasiumi kilbaritele alla vaid napi kolme punktiga.

Mälumängudest lummatud Markus Jõgi, Kris Sipolainen, Ann-Marii Suvorov ja Timo Tiimus ise arvavad, et moodustavad tugeva tiimi tänu oma mitmekülgsusele. Kris Sipolaineni jaoks ei eksisteeri spordimaailma puudutavat küsimust, mis südant kiiremini põksuma ei paneks. Ja ka vastustega ei ole noormees selles vallas kitsi. Markus Jõgi tunneb end sarnaselt Timo Tiimusega enesekindlana ajaloo, ühiskonna ja poliitika valdkonnas. Tiimi ainus neiu Ann-Marii Suvorov ütleb sõna sekka eelkõige kunsti- ja kultuuriteemal. Ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Heli Kirsi sõnul on Ann-Mariil tiimis aga võtmeroll. “Tüdrukud teavad teinekord selliseid fakte, millest poistel aimugi pole,” rääkis Heli Kirsi naisliikme olulisusest mälumängurite meeskonnas.

“Keegi peab ikka olema see, kes teab,” sõnas Markus Jõgi enda kaptenirolli silmas pidades. Tiimikaaslased muhelesid. “Muidu on väga raske mängida. Alati ei suuda kõike välja mõelda. Siis on hea, kui keegi midagigi teab,” selgitas Markus Jõgi ja lisas, et mälumängus on täiesti tavapärane praktika, kui keegi võistkonnast kohe vastuse peale ei tule. “Aga kellelegi on kuskilt midagi ikka kõrvu jäänud,” rääkis Markus Jõgi, kuidas mälumängurid ei ole mitte alati elavad faktileksikonid.

Üldvõistlustel ei ole temaatika ette teada. Küsimused on seinast seina. Seega on Heli Kirsi sõnul just naine meeskonnas see, kes mehi teinekord tagant utsitab või just vastupidi – tagasi hoiab.

“Rohkem oli seda, et poisid andsid kaks vastusevarianti ja mina valisin nende vahel enda jaoks loogilisema,” selgitas Ann-Marii Suvorov oma mõjuvõimsat rolli.

"Enamikku asju ei ole võimalik teada. Sa ei tea mitte kunagi, mida sinult võidakse küsida."

Markus Jõgi, Eesti koolinoorte mälumängu meistritiitli saavutanud tiimi kapten

Päris kõiki vastuseid noored teadjad siiski alati täppi pole pannud ja nii on juhtunud, et mõned vastamata küsimused on hinge pikemaks ajaks kriipima jäänud.

Seepärast tögavad tiimikaaslased Kris Sipolainenit. “Taheti teada, milline olümpia on senini Eesti riigi jaoks olnud kõige medalirohkem. Teadsime kohe, et Berliin, aga aastaarvuga panime puusse,” jutustas meeskonna spordiaju Kris Sipolainen möödalasust, mille tõttu tuli pärast pead kinni hoida ja mõelda, et me ju teadsime. Küsitud oli aastat ja toimumiskohta. See, et juhtus see Berliinis, oli noortele, nagu mainitud, teada. Mis aga kuidagi ei meenunud, oli aastaarv.

Samas mängus tuli veel ühel korral ette olümpiaga seotud küsimus, mille vastus justkui oleks samuti pidanud Berliin olema. “Aga mõtled, et kas kaks korda saab olla mälumängus samadelt tegijatelt sama küsimus. Ja siis me panime hoopis teise olümpia, kus eestlased said sama palju medaleid, aga olid medalitabeli kokkuvõttes hoopis madalamal kohal,” rääkis Kris Sipolainen ja lisas, et tol korral anti tekkinud kahtluse tõttu vale vastus, kuigi õiget teati. Niisiis kahtlus vedas alt ja punkt jäi saamata.

Tiimi kaptenina tõdes Markus Jõgi, et kuigi tema sõna siiski üldjuhul peale jääb, tuleb ette kaalutlemise kohti.

“Teistel on ka sõnaõigus. Kui on ikka kolm ühe vastu, siis pean tõsiselt kaaluma,” rääkis ta rollist tiimi kaptenina. Kris Sipolaineni sõnul oli võit mälumängus õnnelike juhuste kokkusattumus. Ja tol päeval oli õnn tõepoolest nendega. Ta tõdes, et küsimused sobisid neile hästi.

Markus Jõgi rõhutas, et lõpuni valmis ei saa mitte keegi kõikideks küsimusteks kunagi olla. “Enamikku asju ei ole võimalik teada. Sa ei tea mitte kunagi, mida sinult võidakse küsida. Küll aga antakse vihjeid, mille põhjal mõelda. Neljakesi koos paned lõpuks pildi kokku, sest keegi ikka midagi teab,” rääkis Markus Jõgi.

Eesti meistrivõistlustest võtsid noored osa esimest korda. “Ma ei ütleks, et võrreldes eliitkoolidega oleksime teinud nüüd mingit erilist suurt tööd. Pigem on tegemist ikkagi lahtise peaga – asjad jäävad külge,” selgitas Markus Jõgi.

Tegelikult on neil juba ammusest pilk peal Lääne-Virumaa mälumängusarjal, mida Rakveres Katariina Keldris aastaid korraldatud on. Seni pole aga ajanappuse tõttu selles osalemiseni jõutud. Nimelt on eranditult kõik tiimi liikmed otsustanud olümpiaadide kasuks. Seda, et koolinoorte mälumängu Eesti meistrid tõepoolest lahtise peaga on, toetab ka fakt, et eelistusi ei tehta ka olümpiaadide puhul. Osa võetakse igast võimalikust jõuproovist, õppeainest olenemata.

Käepigistuseta auhinnatseremoonia

“Me oleme praegu tunnistajaks väga erilisele hetkele, millest paraku saavad osa ainult asjaosalised,” alustas Heli Kirsi õpilaste tunnustamist ja lisas: “Miski ei sünni lihtsalt ja oluline on nii kooli kui ka kodu toetus.

Kõik sai alguse juba algklassides, kus õpetajad koostöös raamatukogutöötajate Ingela Sinialliku ja Jaana Salukiviga arendasid info otsimise, valdamise ja korrastamise oskust. Tähtis on, et loetaks ja tuntaks huvi igasuguste asjade vastu.”

Õpilastele anti meeletutes kogustes materjale. “Vahepeal mõtlesin, et kas midagi ka külge jääb?” naljatles Heli Kirsi. Talle aga tundub, et jäi. Eelkõige tänu harjumusele informatsiooni süstematiseerida ja selekteerida. Heli Kirsi rõhutas kõigi aineõpetajate panust ning kiitis, et noored ise tunnevad huvi selliste asjade vastu, millest õpetajatel pole aimugi. Tähtis on arutlusoskus. Arutlemine ongi see, mis pakub mängumõnu, sest küsimused kätkevad endas sageli õiget vastust.

Emotsioonide kütkes õpetaja rääkis sellest, kuidas talle öeldi, et Rakvere lapsed on väga tublid. Õpetaja kõneles, et tal endal oli tabelist mängu seisu jälgides pinge kogu aeg laes, sest kaasvõistlejad olid Tallinna ja Tartu eliitkoolidest, Rakvere oli kogu aeg esikümnes.

“Võib koguni öelda, et nad esindasid kogu Rakveret,” sõnas Heli Kirsi uhkelt.

XVII Eesti koolinoorte mälumängu meistrivõistlusel esitatud küsimusi

2009. aastal kanti tango UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja. Taotluse esitas Argentina koos ühe teise riigiga, mille pealinna vaesteagulis see tants 1880. aasta paiku sündis. 2007. aastal avati samas linnas Palacio Salvos tangomuuseum: selles hoones esitati 1916. aastal esimest korda maailma tuntuimat tangoviisi "La Cumparsita". Mis on see teine riik, mis samuti tangot enda omaks peab? Tegemist on muide ühe sportmängu esimese maailmameistriga.

Vastus: Uruguay

Roosna-Alliku alevik on nime saanud kunagiste mõisaomanike Rosenite ja lähedal asuvate allikate järgi. Kunagi kutsuti sealset küla ka Jõelähtmeks. Milline Läänemerre jõudev jõgi saab nendest allikatest alguse?

Vastus: Pärnu jõgi
Märksõnad
Tagasi üles