Pirrus Pargi tänavalt

Copy
Pirrus kivil, mida ta lapsena nõia koduks pidas ja kuhu tuli neljakäpukil üles ronida.
Pirrus kivil, mida ta lapsena nõia koduks pidas ja kuhu tuli neljakäpukil üles ronida. Foto: Ain Liiva

Piret Mildebergi ehk Pirruse lapsepõlverajad viivad risti-rästi läbi Nõmme ilusate tänavate ja põnevate parkide. Täna, pool sajandit hiljem, astub ta samu radu vaimustunult ja kiire kindla kõnniga – Nõmmel sirgunud lapsena on pikalt jalgsikäimine talle kogu elu iseloomulik olnud, olgu siis taldade all tänav, mets või raba.

Lapsepõlve mängumaal

Virumaa Teataja suvesari viib  lugejad ­tänavu seiklema maakonnas tuntud inimeste lapse­põlveradadele ning jutustab nende noorpõlveseiklustest.

Seekord jalutame koos Läsnal elava kunstniku Piret Mildebergi ehk ­Pirrusega Nõmmel.

“Vaidlen vastu presidendile, kes ütleb, et nõukogude ajal oli lastel õnnetu lapsepõlv. Minul oli küll õnnelik lapsepõlv. Lapsed on alati õnnelikud – neil ei ole mitte millegagi võrrelda,” räägib Pirrus. Nii nagu teisedki Nõmme lapsed, ei passinud ta kodus ega igavlenud, vaid jooksis ja mängis õues, kuid tema osales veel Nõmme pioneeride majas balletiringis, kunstiringis, käsitööringis, aga käis ka korvpallitrennis, võrkpallitrennis ja malekoolis.

Tagasi üles