Kohustusest kasvas sõprus

Sõbrad Casandra (vasakult), Koidu, Keed, Cathy ja Astrid Hiie on omamoodi sõpruskond, kelle tõi kokku rohtunud lillepeenar. Foto: Toomas Herm

Nii võib öelda küll, nõustus Rakvere reaalgümnaasiumis kaheksanda klassi lõpetanud Cathy selle loo vargsi pakutud pealkirja kuuldes.

Lugu ise aga sai alguse neli aastat tagasi, kui Rakveres Pikas tänavas elav Koidu Jurman oma koduaeda lillepeenra rajas. Kevadel. Suvel aga jäi naine pärast terviseriket ratastooli. “Alguses kasvasid lilled ise,” jutustas 77-aastane Koidu Jurman. Aga umbrohi varjutas halastamatu järjekindlusega lilleilu. Tütar elab tal Vääna-Jõesuus, poeg Tartus. Mõlemal on pere ja lapsed. Liiati pole vahemaadki lühikesed. Aega mõistagi napib. “Hea, et emadepäeval käivad,” sõnas Jurman.

Kuigi õde soovitas jätta peenra niisama, sest lilled kasvavad ka rohu sees, ei soovi naine neid umbrohu küüsi jätta. “Hing ei lase,” selgitas ta ja lisas: “Kui õitsema hakkavad, on super.”

Kaks aastat tagasi helistas Jurman Rakvere noortekeskusesse ja palus abi. Tulid kaks tütarlast Tapalt. Eelmisel aastal asi kordus. Sedapuhku saadeti noortekeskusest parajasti õpilasmalevas olnud Cathy, Keed, Casandra ja Astrid Hiie. Neli neidu õpivad Rakvere reaalgümnaasiumis. Casandra lõpetas tänavu 7. klassi, ülejäänud on aasta eespool.

Sel aastal abi vajav naine enam noortekeskusesse ei pöördunud, vaid helistas otse Cathyle ja uuris, kas tütarlapsed ei saaks veel tulla peenart rohima. Vastus oli kohe jaatav. Cathy selgitas, et juba eelmisel aastal leppisid nad malevas kokku, et kui ka tänavu peaks abi vaja olema, siis on nelik meeleldi nõus käed mulda pistma.

"See oli üllatus, et kutsu appi – tulevad lillede, koogi ja väikese päkapikuga."

Koidu Jurman, Rakvere elanik

“See oli üllatus, et kutsu appi – tulevad lillede, koogi ja väikese päkapikuga,” rääkis Jurman. Väike päkapikk on samuti lillepeenras oma kindla koha leidnud. Tütarlaste abivalmidusest oli naine südamest liigutatud.

Küsimusele, miks nad aitavad, vastas Keed: “Kui oled head teinud, on südames soe tunne.” Keed tunnistas, et nad on isekeskis arutanud, et sel suvel võiks abi vajaval naisel sagedamini külas käia. Jurmani sõnul on tütarlapsed jõudnud talle juba poest leiba tuua ja pakiautomaadist saadetise.

Naine rääkis oma toredatest uutest sõpradest ka tütrele, kelle töö Vääna-Jõesuus ongi noortega tegelemine. “Super,” vahendas Jurman tütre reaktsiooni. Tõesti – super!