Üks kuu on päris pikk aeg ja kuuga kulub ka päris palju raha, eriti kui väljaminekuid sissetulekutega kõrvutada. On täiesti arusaamatu, kuidas suutis eelmine Vihula vallavalitsus tulumaksu laekumist prognoosides terve kuuga puusse panna ja praegugi ametis olev volikogu selle prognoosi kinnitada.
Poliitikud ei saa pilvedes hõljuda, vaid peavad kahe jalaga maa peal seisma. Taevastes sfäärides hõljumine toob kaasa kiire kukkumise, nagu Vihulas juhtuski, kuid kokku keedetud supp on vaja kellelgi ära süüa.
Tuleb välja, et kriisiaastad ei ole suutnud kõiki poliitikuid kainestada ja ikka ehitatakse õhulosse ja tehakse utopistlikke plaane, tahtmata arvestada makromajanduslikke tegureid. Kui inimestel ei lähe hästi, siis ei saa ka omavalitsusel hästi minna. Ja tuhka sellest, et Vihulas laekub inimese kohta tulumaksu rohkem kui üheski teises Lääne-Virumaa vallas-linnas.
Teistes Lääne-Virumaa omavalitsustes ei ole puudujääk nii suur, ehkki Rägavere pani prognoosiga umbes sama suurusjärgu võrra mööda, aga seda õnneks teises suunas ehk nemad said piltlikult öeldes kolmeteistkümnenda palga lisaks. Ja seda raha on ju hea ja lihtne kulutada, sest juurde anda on alati kergem kui ära võtta.
Ilmselt oleks kõigil superhea meel, kui järgmise aasta eelarvet koostades paneksid kõik meie omavalitsused Rägavere kombel mööda. Paraku nii ilmselt ei juhtu, sest majanduse äkilist elavnemist ei ole kusagilt otsast näha.
Ja nii peavad inimesed edasi virelema ning leppima üha kokku kuivavate avalike teenustega, sest omavalitsustel on alati selge vastus olemas – ei jätku raha.
Aga lahendust, kuidas kujunenud olukorrast välja tulla, ka ei paista. Valdade liitmine võib, aga ei pruugi tulemust anda, samas puudub poliitiline tahe seda isegi proovida. Ja nii lähebki kõik omasoodu edasi.