/nginx/o/2018/10/22/11517595t1hc911.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/06/15/13154280t1h92f2.jpg)
Algaval hooajal esimest korda Balti liigas osalev Tapa käsipallimeeskond loodab konkurentsivõime tõstmiseks palgata lisajõudu, aga kui eelarvet suurendada ei õnnestu, tuleb hakkama saada valdavalt oma linna meestega.
Balti liigas osalev Tapa käsipalli-meeskond mõtleb lisajõu palkamisele
Võistkonna treener ja eestvedaja Elmu Koppelmann ütles, et taganemisteed enam pole. “Avaldus liigas osalemiseks on üle antud ja vastu võetud, meeste esialgne nimekiri koos, kalenderplaan hakkab ka vaikselt selguma,” lausus ta.
“Nimekirjas on praegu 23–25 mängijat, sealhulgas oma klubi noored. Me saaksime nendega Balti liigas hakkama, aga kui tahame läbilöögivõimelist meeskonda, siis on selge, et peame kedagi väljastpoolt juurde vaatama.”
Koppelmanni sõnul on eelarvemiinimum koos – sellega saab tasuda liiga osavõtukulud ja sõidud välismängudele.
“Meie alal tuleb võrreldes teiste pallimängudega eelarvest üks null ära võtta: 50 000 – 60 000 euroga saaks juba normaalselt mängitud. Paraku lõi koroonakriis ka meie peasponsorit, nii et lisajõu palkamiseks peame raha juurde hankima. Mängime igal juhul, aga lisarahast sõltub, keda meil juurde õnnestub palgata. Balti liiga on ühele väikelinnaklubile kallis, aga kui sa jääd paigale tammuma ja uut väljundit ei otsi, siis on see tagasiminek.”
"Balti liiga on ühele väikelinnaklubile kallis, aga kui sa jääd paigale tammuma ja uut väljundit ei otsi, siis on see tagasiminek."
Elmu Koppelmann, SK Tapa käsipallimeeskonna treener
Balti liigas osaleb tänavu 12 võistkonda, neli igast Balti riigist. SK Tapal tuleb pidada neli mängu võõrsil ja neli kodus. “On kokku lepitud, et Balti liiga mängud lätlaste-leedulastega toimuvad nädalavahetustel,” kõneles Koppelmann.
“Teisipäeval on koduliiga välismäng ja neljapäeval kodumäng. See tähendab, et ette tuleb nädalaid, mil peame pidama kolm mängu, mis omakorda tähendab, et pink peab pikk olema, sest 12–15 mehega mängides sellisele koormusele vastu ei pea.”
Balti liiga elas kahe hooaja vahel läbi reformi: enam ei osale selles Soome, Valgevene ja Ukraina klubid.
“Võimalik, et lähitulevikus võistkondade arv suureneb ja süsteem hakkab sarnanema korv- või võrkpalliliigaga, kus kõik koduliiga meistrisarjaklubid osalevad Balti liigas ja kohalikus liigas eraldi põhiturniiri polegi,” lausus Koppelmann.