Jäätmekäitluse sihtasutuse asutamine on küsimärgi all

MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskuse jäätmejaam Ussimäel. Foto: Arvet Mägi

Kuna mitu Lääne-Virumaa omavalitsust on otsustanud ­­­jäätme­käit­luse valdkonnas tegutseva sihtasutuse asutamises ­mitte osaleda, siis esialgu välja pakutud äriplaan ei tööta ning sihtasutuse loomine on ebatõenäoline.

MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskuse juhatuse esimees Toomas Väinaste tõdes, et kuna kuus omavalitsust on loobunud sihtasutuse loomises osalemast, siis esialgne äriplaan ei toimi ja jäätmejaama käivitamiseks tuleb otsida teisi lahendusi. Ning sihtasutuse loomine jääb ilmselt ära. “Püüame Ussimäe jäätmejaama tööle saada sellel aastal,” ütles Väinaste. Tema sõnul kaalutakse, millised võimalused on MTÜ-l Lääne-Viru Jäätmekeskus endal. Toomas Väinaste sõnul otsustatakse täna õhtuks, millal kutsutakse kokku MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus üldkoosolek.

MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus juhatus tegi eelmise aasta juunis omavalitsustele ettepaneku osaleda sihtasutuse loomises, et 3,5 miljonit eurot maksma läinud Lääne-Viru Jäätmekeskusel oleks vormiliselt õigus ka majandustegevuseks. Jäätmekäitluse valdkonnas tegutseva sihtasutuse loomist on kavandatud, sest see võimaldaks maakonnas tekkivad jäätmed suunata Ussimäele rajatud jäätmekeskusesse.

Kavas oli jäätmeveol kasutada sisetehingut, mis võimaldab omavalitsusel vastava juriidilise keha moodustamisel ise jäätmeveoga tegelda. Väinaste hinnangul on tekitanud omavalitsuste sellest otsusest taganemine nii majanduslikke kui juriidilisi probleeme, sest nende nõusolekuga oli arvestatud.

Jäätmejaama rajamiseks võttis mittetulundusühing, kuhu kuulub maakonna 14 omavalitsust (välja arvatud Rakvere linn) umbes 1,5 miljonit eurot laenu.

Detsembri lõpus tegid otsuse jäätmekäitluse valdkonnas tegutseva sihtasutuse loomises mitte osaleda Tamsalu ja Rakke vallavolikogu.
“Tamsalu vallavalitsus on oma korraldusega andnud kuni 30. aprillini 2016. aastal ainuõiguse ASile Ragn-Sells korraldatud jäätmeveoks Tamsalu vallavolikogu poolt määratud jäätmeveopiirkonnas,” põhjendas Tamsalu vallavolikogu esimees Andrus Freienthal.
 

Vastuolus seadustega

Vallavolikogu esimehe sõnul ei pea AS Ragn-Sells kehtiva lepingu muutmist lubatuks, kuivõrd see oleks vastuolus MTÜ Roheline Paik ja Ragn-Sellsi vahel sõlmitud korraldatud jäätmeveo lepingu ning kehtivate seadustega.

“AS Ragn-Sells on seisukohal, et kuna Tamsalu valla jäätmehoolduseeskiri on osa korraldatud jäätmeveo lepingust, ei teki neil kohustust anda jäätmed üle jäätmekäitluskeskusele, isegi kui jäätmehoolduseeskirja muudetakse. Ka konkurentsiamet ei pea võimalikuks niinimetatud sisetehingu rakendamist ning jäätmete kohustuslikku suunamist, antud juhul maakondlikku jäätmekäitluskeskusesse,” selgitas vallavolikogu esimees.

Tamsalu vallavanem Toomas Uudeberg kinnitas, et jäätmejaama käivitamine on oluline ning tuleb otsida variante, mis võimaldavad pakkuda Ussimäel madalat väravahinda.

Rakke vallavanem Andrus Blok ütles, et otsus mitte asutamises osaleda sündis muu hulgas seetõttu, et paljud omavalitsused olid juba eitava otsuse langetanud ning oli näha, et kavandatult sihtasutus tegutseda ei saa. Ka Rakke vallavolikogu arvestas seda, et ainuõigus korraldatud jäätmeveoks on antud aktsiaseltsile Ragn-Sells.

Praegu on Pandivere piirkonnas MTÜ Roheline Paik koostöös ühiselt nelja omavalitsusega (Laekvere, Rakke, Tamsalu ja Väike-Maarja vald) korraldanud olmejäätmete vedu. MTÜ Roheline Paik juhatus (nelja Pandivere valla juhid) tuleb kokku reedel ning arutatakse ka MTÜga Lääne-Viru Jäätmekeskus ja Ussimäe jäätmejaamaga seonduvaid küsimusi ning tuuakse välja omapoolsed ettepanekud, kuidas edasi minna.

Otsuse jäätmekäitluse sihtasutuse loomises mitte osaleda on teinud Tapa, Laekvere ja Väike-Maarja vallavolikogu ning Kunda linnavolikogu.
Väike-Maarja vallavanema Indrek Kesküla hinnangul oleks kõige lihtsam hakata valmis ehitatud Ussimäe jäätmekeskust haldama MTÜ-l Lääne-Viru Jäätmekeskus. Kui pakutakse parimat turuhinda, nagu alguses planeeritud, siis sellisel juhul viivadki kõik korraldatud jäätmeveo tegijad oma segaolmejäätmed Ussimäele.

“Ma ei näe põhjust, kui on tehtud õiged prognoosid ning otsused, miks MTÜ-l Lääne-Viru Jäätmekeskus ei ole võimalik Ussimäel pakkuda konkurentsivõimeliste hindadega teenuseid,” leidis Kesküla.

Indrek Kesküla arvates on arusaamatu, miks on hakatud otsima kaheldava õigusliku alusega juriidilisi nõkse sihtasutuse loomisega, et sekkuda vabasse konkurentsi ja kohustada korraldatud jäätmeveo teenuse pakkujaid suunama oma jäätmed Ussimäele.

Aktsiaseltsilt Ragn-Sells saadud info kohaselt on neil odavam koguda prügi ümberlaadimispunkti Rakvere külje all ja vedada sealt edasi Suur-Sõjamäe nendele kuuluvasse jäätmekütusejaama.

MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus esialgse hinnaprognoosi kohaselt oleks ühe tonni prügi vastuvõtmise hind Ussimäel järgmisel aastal 38,06 eurot, eeldusel, et jäätmejaama kogutakse kogu maakonna, välja arvatud Tapa valla jäätmed.

Kesküla sõnul on viivitatud ka sellega, et võtta kasutusele jäätmejaama tagumine osa suuremahulistele ja ohtlikele jäätmetele.

Üldse ei ole sihtasutuse asutamise küsimuses veel otsust teinud Viru-Nigula vald. Viru-Nigula vallavolikogu esimees Raivo Heinmets ütles, et Viru-Nigula on maakonna üks väiksemaid omavalitsusi, kellel ei ole kohustust korraldatud prügiveoks. “Otsustasime ära oodata, kuidas teised omavalitsused otsustavad, ning siis kujundada oma seisukoha,” selgitas Heinmets.

Ülejäänud Lääne-Virumaa omavalitsused, sealhulgas Rakvere linn, kes ei ole MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus liige, on valmis sihtasutuse asutamises osalema. Sõmeru vallavolikogu ei ole küll juriidiliselt otsust teinud, kuid vallavolikogu esimees Maido Nõlvak ütles, et vald on põhimõtteliselt nõus sihtasutuse asutamises osalema.
 

Kokkulepetest tuleb kinni pidada

Haljala vallavolikogu langetas otsuse jäät­mekäitluse valdkonnas tegutseva siht­asutuse loomises osaleda detsembri kes­kel. “Kui milleski on kokku lepitud, siis tuleb sellest kinni pidada,” lausus Hal­jala vallavanem Leo Aadel, kelle sõnul sündis otsus suuresti solidaarsusest ning seetõttu, et jäätmejaama rajamiseks on saadud toetust ja võetud laenu.

Samas nentis Aadel, et sisetehingu suhtes ei ole ühest õiguslikku seisukohta. Teabepäeval, kus ta viibis, seadis keskkonnaministeeriumi esindaja Peeter Eek sellise võimaluse selgelt kahtluse alla.

Aadel leidis, et seda, mis praeguses olukorras edasi saab, peab ühiselt arutama. Haljala vallavanem lisas, et palju küsimusi on selgeks rääkimata ning jäätmejaama käivitamiseks tuleb kaaluda mitut varianti.