Rahvastikuregistris tasub oma andmed üle kontrollida

Statistikaameti teatel korraldatakse järgmine rahva ja eluruumide loendus põhiliselt riiklike registrite baasil – mõistlik oleks igaühel üle kontrollida, kas andmed on rahvastikuregistris õiged või vajavad korrigeerimist. Foto: Postimees

Statistikaameti teatel korraldatakse järgmine rahva ja eluruumide loendus põhiliselt riiklike registrite baasil. Eelmise aasta lõpus registriandmete baasil tehtud rahvaloenduse prooviloendus näitas, et mõne registri puhul vajavad andmed siiski värskendamist. Ennekõike puudutab see inimeste elukoha, hariduse ja emakeele kohta käivat infot.

Eestis on kõik riiklikud registrid digitaliseeritud, näiteks inimese töö asukoha info saadakse nii äriregistri, maksukohustuslaste registri kui ka töötamise registri andmetest. Inimese ameti kohta käiv info tuleb aga riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogust ning töötamise registrist.

"Andmete õigsuse huvides saavad kõik ise üle kontrollida, et rahvastikuregistris registreeritud elukoht oleks ikka see, kus tegelikult elatakse. Samuti on oluline, et registris oleksid õiged kõrgem lõpetatud haridustase, rahvus ja emakeel. Kõigeks selleks kulub registrisse sisse logides vaid mõni minut," rääkis statistikaameti meediasuhete juht Kadri Kütt.

Korrektselt märgitud elukohaandmete olulisust näitas ka hiljutine koroonaviiruse levikust tingitud eriolukord. Viirusekandjatega kontaktis olnud inimeste leidmiseks ja teavitamiseks ning liikumispiirangute järgimiseks oli oluline, et riigil oleksid olemas Eestis elavate inimeste õiged kontaktandmed.

Paljud riigid soovivad võtta kasutusele kuluefektiivsemad lahendused ning minna traditsioonilise loenduse asemel üle registripõhisele loendusele. Näiteks Soome, Läti ja Leedu on otsustanud 2021. aasta loenduse teha täielikult registri põhjal. Euroopa Komisjon on valmistamas ette seadust, mille alusel hakkaksid kõik Euroopa Liidu riigid alates 2024. aastast korraldama igal aastal registripõhist loendust.