Oleg Grossi vägikaikavedu tarbijakaitsega päädib seaduse muutmisega

Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalveamet on teinud 22 Grossi poele ettekirjutuse, et kassapidaja selja tagant tuleks alkohol mujale viia. Ettevõtja on kindel, et sellised ettekirjutused ei vasta ka alkoholiseaduse tegelikule mõttele. Foto: Toomas Huik

Suurettevõtja Oleg Grossi vägikaikavedu tarbijakaitsega teemal, kas poe kassapidaja selja taga võivad olla alkoholiriiulid või mitte, päädib kolmapäeval kiirkorras sündiva seadusemuudatusega, mis on vastutulek kaupmehele, teatas ETV uudistesaade "Aktuaalne kaamera".

Seaduse muutmiseks kulub kõigest nädal, sest alkoholimüüki muutev säte ilmus riigikogu ette eelmisel teisipäeval ja juba ülehomme on see lõpphääletusel.

Praegu kehtiva seaduse kohaselt ei tohi alkohoolseid jooke paigutada nii, et tarbija puutuks kaupluse külastamisel nendega vältimatult kokku, erand tehakse vaid neile poodidele, kus napsu peitmine pole poe väiksuse tõttu mõistlik.

"See niinimetatud mõistlikkuse mõiste andiski ametnikele sellise võimaluse, aga me teame, et ametnikud ei ole mõistlikud. Nemad mõistlikkuse mõiste keeravad nii, nagu keegi tahab," rääkis OG Elektra omanik Oleg Gross. Ettevõtja kinnitusel tuleks seetõttu mõistlikkuse põhimõte seadusest välja visata.

Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalveamet on teinud 22 Grossi poele ettekirjutuse, et  kassapidaja selja tagant tuleks alkohol mujale viia. Ettevõtja on kindel, et sellised ettekirjutused ei vasta ka alkoholiseaduse tegelikule mõttele.

"Seaduseandja mõte ei olnud see, et letitagune, müüja selja taga asuv kaup on vahetu kokkupuutumine. Vahetu kokkupuutumine on see, kui inimene kõnnib sealt vahetult mööda," selgitab ettevõtja oma arusaama alkoholiseadusest.

Tarbijakaitse surve oli Grossi sõnul nii suur, et näiteks Tallinna kesklinnas asuva väikepoe oli ta sunnitud vormistama alkoholipoeks. Ettevõtja sõnul pole selles poes rohkem võimalik alkoholi ostjate silme alt ära panna, kui just seda lakke ei riputa.

Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti tarbimiskeskkonna osakonna juhataja Jaana Taela sõnul oleks ka toidupoest viinapoeks saanud kaupluses tegelikult võimalik kangema kraami müük ringi korraldada, kuid vargustele viidates pole poepidaja sellest huvitatud.

Ametniku hinnangul pole sageli probleemiks mitte poe suurus, vaid asjaolu, et ainus töötav kassa on alkoholiriiulite juures. Kuna muu kauba eest tasumisel pole inimesel teist võimalust, ongi tegu alkoholiseaduse rikkumisega.