Sisukord
Arvamus
Paberleht

Repliik: las(e) olla

1 min lugemist
Anu Viita-Neuhaus. FOTO: Meelis Meilbaum

Väike umbtänav keset linna on täiesti inimtühi. On varahommik. “Jälle teie oma koeraga,” teatab paar maja edasi elav tädike.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Tema hääl on kuri, pilk vihane. Koer, minu oma, liputab rõõmsalt saba. Jumal on Roky loonud koeraks, kes ei haugu. Tädi neljajalgne – väike, kuid häälekalt klähviv koer – teeb naise närviliseks. Minu ka. Nüüd, kui koera või tema perenaist näen, vahetan teed. Ei sega, olgu see siis nende tänav ja tee.

“See on korter number 1 parkimiskoht” – sellise kirjaga paber ilmub vahelduva eduga maja ette ühele kindlale kohale. Onu on pahane, et olen valinud just selle koha auto parkimiseks, ehkki see oli vaba ja parkimiskohad elanike vahel jagamata. Jätan auto tõkkepuu taha tänavale, las seisab seal. Vahet pole. Olgu nii, parkigu korteri number üks peremees.

17.06.2020 19.06.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto