Sisukord
Uudised
Paberleht

Jaanilõke ei ole prügi põletamiseks

2 min lugemist
Sellise valmis pandud jaanilõkke avastasid inspektorid ühest külast. FOTO: Keskkonnainspektsioon

Inspektorid avastavad enne suvist rahvuspüha oma kontrollreididel jaanilõkkeasemetelt materjali, mida ei ole lubatud põletada, näiteks rehve, värvitud puitu, riideid ja muid jäätmeid. Juuresolev pilt ei ole mööda Eestit sõites kahjuks sugugi erakordne.

Tegelikult peaksid need ajad möödas olema, kui jaanitules põletati vanu rehve, mis tekitasid “toreda” paksu suitsusamba. Jaanilõke olgu ikka puhas.

Paljude inimeste seas on kinnistunud väärarusaam, et jäätmeid võib põletada. Aastakümneid tagasi olid jäätmed teistsugused kui praegu. Siis pakiti poes toiduained paberisse, nüüd kasutatakse valdavalt plastpakendeid, mis moodustavadki suurema osa majapidamises tekkivatest jäätmetest.

Jäätmete põletamine lõkkes ja küttekolletes on keelatud. See on ohtlik nii inimeste tervisele kui ka keskkonnale. Lõkkes jäätmeid põletades rikutakse nii õhku, vett kui ka maapinda.

Jäätmete koostises on mitmesuguseid aineid, mis põletades vabanevad keskkonda. Välisõhku paiskunud mürgised saasteained, näiteks dioksiinid, on silmale nähtamatud ja nende mõju tervisele ei avaldu kohe. Suitsu sissehingamisel liiguvad need ained edasi inimese organismi ning võivad põhjustada vähktõbe, väärarenguid ja arengupeetust.

Lühiajaline suitsu sees viibimine võib esile kutsuda peavalu, iiveldust ja löövet. Tekkinud suits ja selles olevad saasteained ei mõjuta mitte ainult prügi põletajat, vaid ka tema lähedasi, teisi inimesi ja muud elusloodust ning saasteainetega võib kokku puutuda nii lõkke lähiümbruses kui ka saastunud aiasaaduseid tarvitades.

Dioksiinid ja raskmetallid kinnituvad lõkkest lenduvate tahmakübemete külge ning sadestuvad mullas ja vees. Kõige rohkem tekib dioksiini plasti, kilekottide, rehvide, töödeldud puidu ja paberi ning muu niisuguse koduses majapidamises leiduva põlemisel.

Dioksiinid on pika toimega mürkained, mis sadestuvad mullas ja seejärel köögiviljades, nagu punapeedis, porgandis, kartulis ja ka tomatis. Neid süües jõuavad mürgised ained inimeste organismi.

Lõkkes võib põletada kuivi oksi, immutamata puitmaterjali, paberit ja kiletamata pappi.

Samas on juba paljudes kohalikes omavalitsustes ka selliste jäätmete põletamine keelatud ning seega peaks iga elanik lähtuma enda kodukoha jäätmehoolduseeskirjast. Ka okste ja lehtede põletamine tekitab ümbruskonda häiringuid.

Niiskete aia- ja haljastusjäätmete põletamine tekitab paksu suitsu, mis sisaldab kahjulikke keemilisi ühendeid, nagu benseen ja formaldehüüd, ning ka eriti peeneid osakesi, mis pikaajalisel kokkupuutel tekitavad hingamisteede ja südame-veresoonkonna haigusi. Seega iseenda, pereliikmete ja ümbruskaudsete elanike tervise huvides tuleks ka oksad viia jäätmejaama, kust need toimetatakse edasisele jäätmekäitlusele.

Enamasti ei sobi ka ühekordsed nõud lõkkes põletamiseks, sest need sisaldavad plasti. Grillipeol tekkinud jäätmed on mõttekas võtta endaga koju kaasa ja sortida liigiti.

Et jaanipäev jääks meelde toreda päevana, tuleb silmas pidada kõiki tuleohutusnõudeid ning selle eest saab hoolitseda lõkkevalvur, kelle ülesanne on kanda hoolt, et lõke oleks tehtud ohutult ja tule tegemisel järgitaks tuleohutusnõudeid. Lõkkevalvur hoiab silma peal ka sellel, et jaanipäevalised järgiksid ohutusnõudeid, ning kui tähistamine lõppeb, kustutab valvur ka lõkke.

Keskkonnainspektsioon ja päästeamet soovivad kõigile keskkonnasõbralikku ja ohutut jaanipäeva.

Seotud lood
18.06.2020 20.06.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto