Noorkotkas Siim ja kotkajuht Riho tõid presidendilt võidutule

Noorkotkas Siim Kruusmann Kadrina rühmast (vasakul) ning Tamsalu rühma noortejuht Riho Valdok olid need, kes võtsid president Kersti Kaljulaidilt vastu Kadriorus võidutule ja tõid selle meie maakonda. Foto: Ain Liiva

Seekordne võidupüha on kahe noore mehe jaoks täiesti erakordne. See on päev, mis juhtub kord elus aga jääb meelde igaveseks. Noorkotkas Siim Kruusmann Kadrina rühmast ning Tamsalu rühma noortejuht Riho Valdok olid need, kes võtsid president Kersti Kaljulaidilt vastu Kadriorus võidutule ja tõid selle meie maakonda. 

Traditsiooniline võidupüha paraad jäi sel aastal küll ära, kuid Kadrioru lossist saatis president Kersti Kaljulaid tuletoojatega teele võidutule. Kodukanti tõid tule meie maakonna parim noorkotkas ja kotkajuht.

"See on suur au," sõnab noorkotkas Siim Kruusmann. Maakonna parimat noorkotkast kannustab teadmine, et Kaitseliidu noorteorganisatsioon Noored Kotkad tähistab 90. aastapäeva. Märgiline on aasta ja koht - kriisiaeg ja pealinn. Need on tähised, mis jäävad talle tuletoomisest kauaks meelde. Loomulikult on tuletooja medal suur ja tähtis lugupidamine - selle kavatseb ta jätta igavest ajast igavesti vormi külge. 

Maakonna parim noorkotkas nendib, et sel võidupühal on kõik kulgenud hästi. On olnud kiire ja toimekas päev. Saada presidendilt tuli, selle tähendust, on tal esiti raske sõnadesse panna. Nii eriline on see. Ometi rõõmustab ta, et kõik kulges kenasti: president Kersti Kaljulaid peatus iga maleva juures ja tuli sai ilma sekeldusteta laternasse. 

"Presidendilt tuli saada - see on väga mõnus," lausub Kruusmann. 

Noormees tunnistab, et pinge on maas. Kui tuli maakondadesse laiali on saadetud, võtab ta tulesädeme ja viib selle oma kodukohta - Kadrinasse. "See süütab ka minu kodus jaanitule," sõnab noorkotkas.

Kadrina keskkooli tegus gümnasist ütleb, et võidupühal ei tohiks unustada tänulikkust. "Peame olema tänumeelsed oma riigi pärast, mälestama ja mäletame neid, kes on meile vabaduse toonud," lausub noorkotkas Siim Kruusmann.

Tamsalu rühma noortejuht Riho Valdok on sama meelt. Viru maleva noorliige aastast 2015 ja Tapa malevkonna tegevliige, kes on pühendunud noortele, sõnab, et peame mõtlema neile, kes on võimaldanud Eestil kasvada ja areneda. "Tänu kellele oleme võimekas riik," lausub Valdok. Ise mõtleb ta võidupühal kindlasti president Lennart Meri poolt tehtule ja neile, kes langesid Vabadussõjas.

Kotkajuht sõnab, et üritusel rõõmustas teda see, et tuletoojad on kõik tugevate häältega ja nii kõlas tseremoonial tervitus, president Kersti Kaljulaidile ja Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegile, väga võimsalt. "Sellisel üritusel on osaleda au. Täiesti erakordne sündmus, mis näitab, et minu pühendumus on õige," märgib Valdok. 

Võidutuli saabus Rakveresse Kaitseliidu Viru maleva ette peale lõunat, kus toimus tule jagamine omavalitsusjuhtidele.

Võidutuled pandi põlema Vabadussõja mälestussammaste jalamitele üle kogu maa ja sealt said kõik soovijad seda oma jaanilõkke süütamiseks ka võtta.

Võidutuli moodustus varahommikul Tallinnas Toompeal Kuberneri aias süüdatud muinastule ja 22. juunil Tori kirikus süüdatud mälestustule ühendamisega.

Võidupühaga tähistatakse Eesti võitu Võnnu lahingus Landesveeri üle 23. juunil 1919 ja see on ka "eestlaste kõigi aegade võitude ja võitluste mälestuspäev, meenutamaks Lembitu päevil alanud lakkamatut võitlust eesti rahva olemasolu ja poliitilise vabaduse eest." 

Kaitseliidu võidupüha paraad pidi sel aastal toimuma Paides.