Kalmistul tuleb küünlaümbrised ja kuivanud lilled õigetesse konteineritesse panna

Liis Müllal ja Arianne Tõemetsal kulus kaks maleva tööpäeva, et koos juhendajaga Tõrma kalmistu biojäätmetest välja sortida olmejäätmed, mida oli ligi tonn. Foto: Ain Liiva

Rakvere valla heakorraspetsialist Maia Simkin on nõutu: Tõrma kalmistul on kakskümmend kohta, kus seisavad paariskonteinerid: üks mõeldud küünlaümbristele, plastpottidele ja kilekottidele ning teine biojäätmetele, kuid ometi viiakse olmeprügi ja kilekotti topitud bioprügi parkla servas olevale alale, mis on märgistatud kui koht, kuhu võib panna oksi.

Mullu kutsus ta kohale oksapurustusteenuse pakkuja, kuid teenuseosutaja ütles, et purustada on võimatu, sest oksad on olmeprügiga koos, ning nõnda toimetati kogu kraam jäätmekeskusesse kui segaolmejääde – arve oli 1500 eurot.

“Aasta hiljem on seis sama. Ikkagi tuuakse siia kilekotte, kuhu on topitud puulehed, küünlaümbrised ja töökindad.

Ometi on nende jaoks eraldi konteinerid kogu kalmistul olemas. Samuti kiputakse biojäätmete konteinerisse panema biojäätmeid kilekotiga – vaja oleks need raputada kilekotist välja biojäätmete konteinerisse ja kilekott visata kõrvalkonteinerisse, mis mõeldud plastile,” rääkis Simkin.

Tänavu ei olnud Simkin valmis Rakvere valla rahakotist üle tuhande euro maksma, vaid läks koos valla malevlastega prügi sortima.

Kahe tööpäeva tulemus oli ligi tonn olmeprügi, muu hulgas nõusid, katkine vetsupott, lastebassein, kassiliiv.

“Lõviosa prügist on siiski kalmistult pärit, lihtsalt valesse kohta toodud. Inimesel võib ju olla üllas mõte, et toob okste juurde kokkuriisutud lehed, aga kui need on topeltkilekotis, siis see ei ole biojääde,” kõneles Simkin, lisades, et värskelt said konteineritele pandud uued kleebised, kus lisaks eesti- ja venekeelsetele kirjadele on ka fotod asjadest, mida mingisse konteinerisse panna tuleb.