Teater ja koroona. Kiirendada või aeglustada?

Baltoscandalil kõnelesid teatritegijad koroonakriisi mõjust etenduskunstnikule ja loomingulisele perspektiivile. Foto: Joosep Pank

Baltoscandali ainsas vestlusringis “Teater ja koroona”, kus lavastajad ja etenduskunstnikud analüüsisid teatri kohandumist kriisiga ja selle mõju teatrikunstile ja -tegijatele, kerkis esile mõiste “pidurdusenergia”.

Kunstnik Kristina Norman, kelle teos “Lighter Than Woman” käsitles sotsiaalset isolatsiooni, leidis, et koroonakriis andis teatrikunstnikele ühesuguse kogemuse. Koreograaf Sveta Gri-gorjeva ütles, et koroonakriis näitas, et vaja on veelgi rohkem kunsti. Tantsukunstnik Liis Vares mõtiskles, missugune kunstiformaat võiks kriisiga kiiresti kohaneda.

Lavastaja Andres Noormets ütles, et teater ei pea olema kiire, vaid väga aeglane. “Kui hakkame võidu jooksma uudistega või ajakirjandusega, jääme igal juhul kaotajaks. Kui kunstisündmused jäävad ainult vahendatuks, jääb maailm oluliselt vaesemaks. On suurepärane, kui on mõlemad pooled alles – nii elav võimalus kui ka võimalus infolainetega kaasa liikuda,” rääkis ta. Võrrelnud näitena elektriauto ja sisepõlemismootoriga auto sõiduomadusi, jõudis Noormets järeldusele, et teatril oleks vaja sarnaselt elektriautoga kasutada pidurdusenergiat. “Maailmas, kus tahetakse, et kõik asjad läheksid kiiremini, on pidurdusenergia hästi oluline,” rõhutas ta.