Sisukord
Uudised
Postimees

Alanud viljakoristus toob kombainid põldudele ja teedele

1 min lugemist
Osas piirkondades tegid põldudele märkimisväärset kahju aga hiljutine torm ja tugev sadu. Kohati on vili põldudel lamandunud. See muudab saagikoristuse keerulisemaks. Pilt on illustreeriv. FOTO: Elmo Riig

Viljakoristuse hooaeg on alanud, mis tähendab, et teedel liigub tavapärasest rohkem suuri põllumajandusmasinaid ja kombaine. Põllumehed paluvad kaasliiklejatelt mõistvat suhtumist ja tähelepanelikkust.

"Pärast mitut problemaatilist aastat oli eelmine aasta teraviljakasvatajatele väga edukas ning põldudelt koguti kokku rekordiline saak, millest suurem osa läks ekspordiks. Sellel aastal võiks samuti loota keskmisest paremat saaki. Ka teraviljaturu olukorda võib pidada heaks," ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja teraviljatoimkonna esimees ja nõukogu liige, Lääne-Virumaa teraviljakasvataja Jaak Läänemets.

Läänemetsa sõnul talvitusid taliviljad sellel hooajal hästi, samas suurendas soe talv kahjurite ja haiguste survet põldudele, mistõttu on omakorda tavapärasest rohkem tähelepanu tulnud pöörata taimekaitsele. Taimekaitsetööde õigeaegset tegemist segasid sagedased öökülmad. Kohati said külmakahjustusi õitsvad talirapsipõllud. Osas piirkondades tegid põldudele märkimisväärset kahju aga hiljutine torm ja tugev sadu. Kohati on vili lamandunud, mis muudab saagikoristuse keerulisemaks.

"Põllumehed on alustanud talikultuuride lõikusega ning viljakasvatajatele on alanud väga intensiivne koristushooaeg. See toob eelkõige just maapiirkondades liiklusesse tavapärasest rohkem põllumajandusmasinaid, mistõttu on autoga sõitmisel tähelepanelikkus väga asjakohane," lisas Läänemets.

Teravilja kasvatatakse tänavu PRIA andmetel 387 545 hektaril, sellest 13,5 protsenti moodustab mahevili. Teraviljadest kasvatatakse tänavu kõige rohkem nisu (168 119 ha), otra (131 758 ha), kaera (42 693 ha) ja rukist (21 315 ha). Suvivili moodustab teravilja kasvupinnast 57 protsenti ja talivili 43 protsenti. Suurem osa nisu kasvupinnast on talivilja all (70%), samas kui odrakasvatuses domineerib suvioder (83%).

Õli- ja kiukultuure kasvatatakse kokku 76 650 hektaril. Õli- ja kiukultuuride pinnast moodustab enamuse rapsi ja rüpsi kasvupind, mis ulatub tänavu 71 091 hektarini. Sellest omakorda üle 80 protsendi on talirapsi ja -rüpsi all. Mahekultuuride osakaal ulatub 12,6 protsendini.

Kaunvilja pind ulatub tänavu 50 612 hektarini, sellest enamuse moodustavad põldhernes (35 309 ha) ja põlduba (13 844 ha). Kaunvilja kasvupinnast 18,4 protsenti hõlmavad mahekultuurid.

Seotud lood
07.08.2020 08.08.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto