Kolumn: rassismist

Kristjan Svirgsden. Foto: Marianne Loorents

Ajendiks muidugi meie neiud, kes selle nähtuse vastu plakatiga platsile tulevad. Mina isiklikult ei poolda mingit vägivalda. Ja vaevalt, et keegi üldse. Aga valeraha kasutanud mustanahalise kinnipidamisel liigset jõudu tarvitanud politseinike operatsiooni rassismiks nimetada on vist ikka palju. Aga väga mugav.

Protesti märgiks hakkasid afroameeriklased kohe märatsema ning afroameeriklaste poode ja baare rüüstama. Poeomanikest mustanahalised olid hämmeldunud. Milles meie süüdi? Meie poliitkorrektsed kanalid seda pilti vist ei näidatud. Aga Vene kanalid küll. Neil oli oma lehm ojas. Nagu öeldakse. Venkudel sattus olema baar sellel tänaval, kus pogromm käis. Võeti intervjuu, kus venelane kurtis, et just tulime kriisist ja lubati baar lahti teha ja nüüd sihuke asi. Nad ei kavatsenud leppida. Löögivalmis kurikatega asusid lühikeseks pöetud peadega ambaalid baari ette valvele. Seal tehti siis intervjuu ja foonil tormasid afroameeriklastest protestijad röövitud asjadega ringi. Väga sarnane meie “Aljoša” juhtumiga. Olin siis ka ise kaameraga õues. Ja kui mäletate, siis märuli õigustuseks oli natsionalism. Väga mugav. Äärepealt oleks Eesti saatkond Moskvas maha põletatud. Nii et kaudselt protestisid meie neiud ühes rivis meid natsionalismis süüdistajatega.

See, et eestlane ei tohi sõna “neeger” öelda, on šovinistlik käsk ja ei puutu rassismi kuidagi. Tehke sõnaraamatud lahti.