Mahu kodukohvik tormituult ei kartnud

Viru-Nigula vallas toimus laupäeval kodukohvikute päev. Mahu Külaseltsi kodukohvik ei kartnud tuult ega tormi, sest oli kolinud turvalisse varjualusesse.

Frikadellisupp sai varakult otsa ja sama teed paistsid minevat kiluvõileivad. Mahu küla ainus parkimisplats oli servast servani autosid täis ja kohvitajaid tuli aina juurde.

"Meile endilegi on üllatus, et rahvast on nii palju," rääkisid Mahu küla elanikud Merike Mäe, kes on hobimesinik ja kauples oma "karja" saagiga, ning Marily Vassar läbisegi. "On oma küla rahvast, on täitsa võõraid, on inimesi Tallinnast, Tartust ja Soomest."

Soomest oli tulnud kipper Jukka Halli oma väikelaevaga Turska. Mahu sadam pole enam aktiivses kasutuses ja nii oli muuli äärde jõudmine üsna keeruline, sest sadamasse pääseb vaid kõrge veeseisuga ja teadjate inimeste abil. "Kohalik mees tuli pardale, tema aitas," rääkis Jukka Halli. "Olen Mahus teist korda. Tutvusin siinse külaseltsi rahvaga Porvoos, kus nad käisid ennast tutvustamas ja kunagisest ranniku sõbrakaubandusest rääkimas. Minu isa on pärit Tütarsaartelt ning meilgi on oma selts."

Mahu Külaseltsi juhatuse esimees Ivar Laast mainis, et alalisi elanikke on Mahu külas praegu 44. "Aga suvel elab meil 200–300 inimest, väga täpselt ei teagi," lisas ta.

Avatud oli ka Mahu Külaseltsi ajalootuba. "Meie külas on elanud ja siit on pärit nii kapteneid, rätsepaid, tislereid kui ka teisi lugupeetud ametite pidajaid," ütles toakeses giidiametis olnud Heli Vassar. "Isegi oma surnumatja oli täitsa olemas. Ajalootoakest me muuseumiks ei nimeta, aga siia on koondatud autentsed esemed. Isegi surnumatja töölaud on originaal."