Sisukord
Kultuur
Paberleht

Viinistu kunstimuuseumis värskendati väljapanekut ja avati uus näitus

3 min lugemist

Reedel avati Tallinna biennaali raames Viinistu kunstimuuseumis uuenenud püsinäitus. Kollektsionäär Jaan Manitski avalik erakunstikollektsiooni väljapanek tutvustab baltisaksa pärlite ja oksjonitel hinnarekordeid teinud suurnimede kõrval ka vähem tuntud autoreid ja nüüdiskunsti. 

Lisaks avati Viinistu Tünnigaleriis Anna Litvinova näitus "Antarktika 200" – kunstnik tegi kaasa ühe etapi mootorpurjeka Admiral Bellingshausen reisist Antarktikasse ning joonistas purjekal üles meremeeste näod ja tegevused.

"Eelmine ekspositsioon oli kaootiline näitus, nüüd võib seda asja siin nimetada juba galeriiks," ütles Viinistu kunstimuuseumi omanik kollektsionäär Jaan Manitski.

Manitski ei tea täpselt, mitmest kunstiteosest tema erakogu koosneb. Püsinäituse ülespanekut koordineerinud Nordic Baltic Art Center NOBA juhi Andra Orni sõnul koosneb uus ekspositsioon umbes 400 eksponaadist ja Manitski hinnangul moodustab see umbes kolmandiku tema kogust.

Kollektsionäär ei osanud või ei tahtnud nimetada ka oma lemmikteost. "Oleneb meeleolust, ilmast ja tuule suunast," lausus ta muheledes.

Väga rariteetseid materjale leiab Eduard Viiraltile pühendatud toast. Seal on näiteks ümbrikele ja ajalehenurkadele kriipseldatud visandid, kust tunneb ära nii Berberi tüdruku, lamava tiigri kui ka kuulsa kaameli, mis sarnanevat ühe meie presidendiga. Kuidas sellised haruldused kollektsionääri kätte jõuavad?

"Veel 25 aastat tagasi võis Pariisi antikvariaatide kõige tagumiste karpide põhjadest selliseid asju leida," vastas Jaan Manitski. "Eks ma ise olen ka seal tuhninud."

Uuenenud väljapaneku kohta rääkis kuraator Andra Orm, et see on läbilõige Jaan Manitsiki eriilmelisest kogust. "Uus väljapanek toob ühele pinnale kokku rohkesti imetlusväärset eesti kunsti – kohtuvad oksjonite tipud, näiteks Köler, ja kaasaegse tänavakunsti lemmikud, nagu Edward von Lõngus, kelle kõrval väärivad avastamist vähem tuntud autorite teosed," lausus ta.

Anna Litvinova näitus "Antarktika 200" on eksponeeritud Tünnigaleriis. Sealt leiab nii klassikalisi maale kui ka laevapurjedele kantud nägusid ja tegevusi. "Ma ei muutnud hiljem kuival maal mitte ühtki joont, kõik need on sündinud merel kõikuvas purjekas," kinnitas Litvinova. "Mulle koputati uksele ja kutsuti kaasa. Kõik õiged valikud tulevad siis, kui tulevad, ma ei kahelnud hetkegi, kas minna või mitte. Ainus, kellega oli probleem, oli mu ema, kellele ma ei julgenud öelda, et lähen pikale merereisile mitte korraliku laeva, vaid väikese purjekaga."

"Elasin meestega külg külje kõrval koos. Nad nägid, kuidas mu tööd sünnivad. Mõnele meeldis modelliks olla, mõnele mitte," jätkas Litvinova. "On küsitud, miks on piltidel nii palju Priit Kuuske. No aga vaadake tema nägu, vaadake, milline karisma."

Antarktika reisi korraldanud Tiit Pruuli rääkis, et vanasti olid kõigil avastusretkedel kunstnikud kaasas, sest fotograafiat ju polnud, aga keegi pidi reisi ka visualiseerima. "Seepärast sõitsid ka meie reisi eri etappidel kaasa kaks kunstnikku, kelle ülesanne oli nähtu üles joonistada. Lisaks Anna Litvinovale käis reisil kunstnik Roman Matkiewicz."

Viinistu kunstigalerii uus püsinäitus

Ekspositsioon on jagatud mitmeks osaks. Baltisaksa sektsioonis on väljas Düsseldorfi akadeemiaga seotud kunstnikud koos esimeste eesti soost professionaalsete ametikaaslastega, nagu Johann Köleri, August Weizenbergi ja Amandus Adamsoniga. Muuseumi võrratute vaadetega haakuvat mere teemat esindavad nii modernistid eesotsas Konrad Mägiga kui ka meie kaasaegsed autorid, näiteks Tiit Pääsuke.

Olustikupiltide saal koondab muretut vaikelu, pidulikke puhkehetki ja valusat kodukaotust näiteks Johannes Greenbergilt, Eerik Haamerilt, Richard Sagritsalt ja Olga Terrilt.

Eraldi ruumis eksponeeritakse Eduard Viiralti üliharuldasi ja vähem tuntud tõmmiseid, aga ka kavandeid ja märkmeid, mida on võimaldanud koguda kogu omaniku Välis-Eesti taust.

Kahe järgmise ruumi vahel jaguneb mütoloogia teema, mis hõlmab muu hulgas nii Kalevipoja motiive Evald Okaselt kui ka religioosseid sümboleid Jüri Arrakult.

Eesti kunstnike hulgas populaarne maastikumaal moodustab Viinistul omaette aastaringi, mida annavad teiste seas ilmekalt edasi Elmar Kitse ja Linda Kits-Mägi kevadsuvised stseenid.

Portreede sektsioonis leidub nii autoportreid kui ka dialooge modelliga, mille keskel troonivaid lilli Malle Leisilt võib samuti lugeda allegooriliseks käsitluseks kunstnikust endast.

Kaudseid seoseid luuakse ka fantaasiamaastiku jaos, kus järjepidevuse kaudu seotakse ühte teiste seas näiteks Tõnis Vindi graafika, Jaan Toomiku maalid ning Peeter Lauritsa fotokunst.

Tribüüni-nimelises osas on aga üleval sotsiaalsed ja poliitilised sõnumid Leonhard Lapinilt ja Lola Liivatilt, Kaido Olelt ja Marko Mäetammelt.

Ekspositsiooni viimases, aktide osas tasub esile tuua hiljutiste kunstioksjonite rekordite püstitaja Olev Subbi.

Seotud lood
14.07.2020 16.07.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto