Iluaednikud Maila ja Endel Hõim: siin olid mõned kreegid, ohakad ja ussid

Laupäeval toimunud Viru-Nigula kohvikute päeval avasid Maila ja Endel Hõim oma Mahu külas asuva Leegi talu väravad, et huvilised saaksid ringi vaadata nende loendamatute liikidega iluaias. Juhuse tahtel said mõned naiskülalised pidada ka mügrijahti, kuid iluaednike suur vaenlane pääses plehku.

Maila ja Endel Hõim on Rakveres toimetavad ettevõtjad – neile kuulub kodutekstiile valmistav AS Henrietta –, kes Mahu külasse ostsid pisikese talukoha 18 aastat tagasi. Siis olevat Leegi meenutanud padrikut koos metsistunud kreekide ja ohakatega ning nende vahel ringi roomanud madudega. Vähem kui kümme aastat hiljem võideti aga juba esimene tiitel kaunite kodude ja aedade konkursilt.

"Leegi on meile ikka suvila eest," rääkis Maila Hõim. "Tööl käime linnas, Rakveres on meil samuti maja. Leegi talus veedame nädalavahetusi."

Kui palju töötunde iluaias kulub, seda pole Maila ja Endel Hõim kokku löönud. "Nädalavahetustel ikka töötame tõepoolest innuga," lausus perenaine. "Endel on ka selline mees, kes ei tule mitte lihtsalt appi maad kaevama, vaid ta tahab siin toimetada. Võtab mõne nurga ette ja muudkui asjatab omapäi."

Nii näiteks on Endel Hõim ehitanud oma iluaeda kunstliku oja. "Veevulinat polnud, aga tahtsin, aias peab olema voolav vesi," rääkis ta. "Tiigikesest lööb pump vett üles, kust see siis oma kivises sängis ojana tagasi tiiki voolab."

Iluaias leiduvate liikide kohta pole Maila ja Endel arvet pidanud, aga kõiki oma hoolealuseid nad muidugi teavad-tunnevad ja iga kohta on neil ka oma lugu. On magnooliaid, kreeka pähklipuid, tulbipuu ja kondipuu. Kõikvõimalikest rohttaimedest ja lilledest rääkimata. Kõige eksootilisemaks peab Maila visteeriat ehk hiina rippuba, mis tema ja Endli aias õitsele puhkes – seda on Eestis teadaolevalt vaid kord-paar juhtunudki, viimati Tallinna loomaaias.

"Põhiliselt oleme istikud ostnud, oleme neid ka ise oma Euroopa-reisidelt kaasa toonud," lausus Endel Hõim. Näiteks üks kreeka pähklipuudest on kasvanud Leegi talus sama kaua, kui Hõimud on seal toimetanud, ja kannab juba vilju. "Öeldi, et puu peab olema 20-aastane, kui pähklid külge tulevad, aga meil tulid varem, tänavu saame juba kolmanda saagi. Mullu oli päris palju, terve ämbritäie korjasin kokku ja jäi veel mahagi. Täpselt samasugused ja sama söödavad nagu poes müüdavad kreeka pähklid."

Sel ajal kui Endel ühes aianurgas pähklipuust rääkis, käis teises nurgas Maila juhatusel mügrijaht. "Mügrid ehk vesirotid on kavalad loomad, lõksu nad ei lähe," kõneles perenaine. "Aedniku jaoks on nad paras nuhtlus – närivad taimi ja teevad muud pahandust. See tegelane pääses jälle minema ja ei aita seegi, et ma tegelikult umbes tean, kus tema peidupaik on."